Arvamuslugu ajakirjas Edasi 21.02.2022
Me kõik teame rahva suus levinud ütlusi kingsepa kingade puudumise või rätsepa kuue puudumise kohta. Need rahva suus levinud ütlused illustreerivad arusaama, et inimesed pole oma isikliku elu korraldamisel sugugi alati head oma professionaalseid oskusi kasutama. Energia läheb kutsetööga raha teenimisele. Fookus on mujal. Professionaalsete oskuste kasutamine isiklikus elus jääb tahaplaanile. Continue reading
Arvamuslugu ajakirjas Edasi 18.01.2022
Eestis on ingelinvesteeringud siinsete alustavate ettevõtete edulugude valguses kogumas aina suuremaid tuure. Ei ole suutnud minagi jääda lõpuni kõrvale sellest rahvuslikust spordist ja vaadanud ühte ja teise alustavasse ettevõttesse sisse. Loomulikult, kuhu on olnud võimalik vaadata, sest tänase kapitalituru pakkumise-nõudluse dünaamika juures ei vali mitte investorid, kuhu nad investeerivad, vaid ettevõtted, mis investoreid nad soovivad näha. Eks paistab, kaua veel selline pidu kestab! Aga see selleks.
Arvamuslugu ajakirjas Edasi 28.12.2021
Elada tões tähendab valmisolekut teha ekstra pingutus, seismaks sulle olulise eest. Inimeste, väärtuste, visiooni, eesmärkide ja kõige muu eest, kellel või millel on sinu jaoks tähendus elus. Elada tões pärineb Vaclav Haveli filosoofilisest pärandist. Elada tões tähendus ei ole kuidagi vähenenud võrreldes totalitaarses režiimis elamisega. Tollal oli elada tões võitlus totalitaarse režiimi vastu või seda ignoreerida, nüüd tähendab elada tões mitte minna kergema vastupanu teed, mitte minna kaasa massi ootusega tänaval. Mitte juhtida organisatsioone, sh riiki tänaval sõnastatava päevakorra järgi. Keegi ütles mulle kunagi kuldsed sõnad – kommunikatsioon- see on imeline asi. Detsembri alguse Politico’s oli hea tsitaat meedia õiguse professorilt Judit Bayer’ilt: Lihtsalt jagada tõest informatsiooni kellegagi, kes arvavad, et see on vale informatsioon, ei muuda nende arvamust. Continue reading
Arvamuslugu ajakirjas Edasi 8.11.2021
Elus on mõned kohtumised ja laused, mis jäävad meelde. Kes veel mäletab, siis 2000. aasta septembris kiideti heaks ÜRO Millennium Development Goals, mis sõnastas aastatuhande globaalsed arengueesmärgid kaheksas prioriteetses valdkonnas alates nälja ja vaesuse leevendamisest kuni keskkonna jätkusuutlikkuseni välja. Nende arengueesmärkide saavutamiseks lepiti kokku rikaste riikide arenguabi vaestele riikidele. Veenmaks Euroopa Liidu doonorriike kinni pidama 0,7% rahvusliku kogutulu eesmärgist vaeste riikide toetamisel, veenis tollane Maailmapanga president James Wolfensohn liikmesriike, et see toetus on vajalik tagamaks inimestele inimväärne elu Aafrikas ja tagamaks meie lastele rahu. Continue reading
Arvamuslugu ajakirjas Edasi 12.10.2021
Antud lugu autentsuse paradoksist on ajendatud viimase aja Euroopa aruteludest kliimapoliitika ja selle mõju üle energeetikale. Kui palju peaks olema meil ausat julgust öelda väärtuste põhiseid asju, mida enamus kuulda ei soovi; ja palju käitumislikku ettevaatlikust jätta asju ütlemata, sest aus tõde riivab paljude maailmapilti. Continue reading
Lugu ilmus Postimehe arvamusküljel 17.09.2021
Eesti energiakava eesmärk on tagada Eesti tarbijate energiavarustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja Eesti majanduse konkurentsivõimet toetavalt. Antud visioon põhineb kolmel sambal.
Esmalt tuleb tagada tarbijate varustuskindlus, et tuled põleks ja kodud oleksid soojad. Seda tuleb teha kliimaneutraalsel moel, vältides CO2 emissioonide tekkimist varustuskindluse tagamiseks vajaliku energia tootmisel. Ja see tuleb saavutada viisil, et kliimaneutraalsel kujul tagatav varustuskindlus looks täiendavaid töökohti ja majanduslikku heaolu Eesti ühiskonnale.
Nende eesmärkide saavutamiseks toimub energiamajanduse elektrifitseerimine. Ilma laialdase elektrifitseerimiseta on eelnevalt nimetatud eesmärke keeruline saavutada. Rääkides Eesti tuleviku energiamajandusest, räägime me eelkõige elektri tootmisest, salvestamisest ja tarbimisest. Continue reading
Eesti eestvedamisel leppis Euroopa Liit 2017. aastal kokku Euroopa kaitsetööstuse arendamise tegevuskavas, mille eesmärgiks on vähendada liidu relvasüsteemide killustatust, täita võimelünki ja suurendada Euroopa konkurentsivõimelisust kaitsealases teadus- ja arendustegevustes.
Selle tulemusena investeerib EL aastatel 2019-2020 Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) kaudu 500 miljonit eurot ja aastatel 2021-2027 Euroopa kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu 8 miljardit eurot Euroopa kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse. Continue reading
Arvamuslugu Eesti Päevalehes 15.03.2021
Vaatasin üle nädalavahetuse läbi ka Eesti meedias tähelepanu saanud Texase energiasüsteemi häired seoses sealsete erakordsete külmadega (meie mõistes mõõdukas kuni -20 kraadi) ja mida me peaksime nende valguses Eesti energiasüsteemis tähele panema. Kuigi palju oli jutt elektrikatkestustest ja elektrivarustuse probleemidest, olid peamiste hädade tegelik põhjus hoopis gaasisüsteemi poolel, gaasisüsteem külmus osaliselt ja elektrijaamadel ei olnud piisvalt kütust töötamiseks. Kaasa ei aidanud ka tuuma-, tuule- ja söejaamade rikked seadmete külmumisest tingituna. Mida tuleb aga rõhutada, kui avalikest aruteludes kõlas läbi sõna blackout ehk Texase elektrisüsteemi kustumine, siis tegelikkuses seda ei juhtunud, olid lihtsalt juhitud tarbimise piiramised. Mingitel hetkedel oli ca 30% tootmisvõimsustest puudu. Continue reading
Intervjuu Õhtulehes 12.03.2021
Intervjueeris Nils Niitra
Mina arvan ja me valmistame ka elektrivõrgu arengukava ette selliselt, et kogu autopark elektrifitseerub.
Aastane tarbimine kasvab veerandi võrra kindlasti, aga eks see toimub samm-sammult. Eleringi võrk ehk suured liinid suurtel mastidel on selleks valmis, aga kindlasti on tarbimise kasv suur väljakutse jaotusvõrgule, mis jõuab kodudesse.
Arvamuslugu Eesti Päevalehes 16.02.2021
Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Jahedamad õhutemperatuurid toovad energia varustuskindluse teemad inimeste mõtetesse. Arusaadavalt, sest igaüks meist tajub omaenda ja ühiskonna haavatavust, kui õues on ilm külm ja elekter peaks ära olema. Selles olukorras ei taha meist olla keegi. Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Sellepärast ei tee me kodude soojana ja tulede põlemas hoidmisel ühelgi 8760 tunnil aastas kompromisse. Me ei mängi selle eesmärgi täitmisega. Kui analüüsid peaksid näitama arvestatavat riski selle eesmärgi saavutamisel, rakendame me koheselt kõiki vajalikke meetmeid selle riski kõrvaldamiseks, küsimata tehnoloogiast või hinnast. Kõige kallim on elekter elektri puudumisel. Continue reading
