ELERINGI JUHI TAAVI VESKIMÄGI INTERVJUU: riik pingutas taastuvenergia nuumamisega üle

Intervjuu Õhtulehes 12.03.2021

Intervjueeris Nils Niitra

  • Kui rääkida autodest, siis kas teie usute pigem bensiini, diislisse, gaasi või vesinikku?

Mina arvan ja me valmistame ka elektrivõrgu arengukava ette selliselt, et kogu autopark elektrifitseerub.

  • Kas tarbimine suureneb elektriautode tõttu 10, 15 või 30 protsenti?

Aastane tarbimine kasvab veerandi võrra kindlasti, aga eks see toimub samm-sammult. Eleringi võrk ehk suured liinid suurtel mastidel on selleks valmis, aga kindlasti on tarbimise kasv suur väljakutse jaotusvõrgule, mis jõuab kodudesse.

  • Kumb on mõistlikum, kas börsipakett või fikseeritud hinnaga pakett?

Oleneb, milline on teie rahaline seis ja kui palju te elektrit tarbite. Kui te ei tarbi väga palju voolu ja elektriarve ei ole väga suur osa teie perekonna eelarvest, siis on börsipakett muidugi mõistlikum. Kui keegi müüb teile fikseeritud hinnaga elektrit, maandab ta sisuliselt börsihinna muutuse teie eest ja see maksab raha. Summaarselt maksate te rohkem kui börsipaketi puhul.

Mina ise kasutan börsipaketti ja saan seda hinda, millega mulle elektrit müüv firma seda ostab.

  • Väga hea, et börsini jõudsime. Elektriturg avati inimeste jaoks 2011. aastal – kas elekter on suhtena inimeste sissetulekutesse selle ajaga pigem odavnenud või kallinenud?

Võrreldes keskselt reguleeritud hinnaga on elektri hind Eestis täna väga odav. Varem polnud meil mõistlikke ühendusi välismaailmaga ja hinna tegid Narva elektrijaamad. Samas oli eelmisel aastal kümneid tunde, kui Narva elektrijaamades ei toodetud ühtki megavatt-tundi. Miks? Sest nende hind ei olnud konkurentsivõimeline. Järelikult on elektribörsi hind oluliselt odavam. Kui kogu Eesti tarbimine istuks endiselt Narva elektrijaamade küljes, siis olekski meil see kallim hind. Me kõik oleme tarbijatena võitnud ja ma arvan, et mitte viis eurot megavatt-tunni kohta, vaid 2020. aasta keskmisena oli megavatt-tunni börsihind kümneid eurosid odavam kui see, mida oleksime maksnud reguleeritud hinna korral.

  • Olete äsja Eesti Päevalehe arvamusloos öelnud, et Eestis võib aastatel 2025 või 2030 elektrinõudlus ületada mõnel tunnil pakkumist, aga väga lühiajaliselt ja selle tõenäosus on väike. Mida see ikkagi tähendab – kas siis lülitatakse mõnel majal või tehasel valikuliselt vool välja või plingib pirn laes tuhmimalt kui tavaliselt?

Esiteks ei näe ma mingit ohtu tarbijatele, tuled põlevad sama eredalt edasi. Jah, mõnel tunnil aastas võib elektribörsil olla nõudlust rohkem kui pakkumist, aga see ei võta arvesse, et tarbimine on paindlik. Kui nõudlust on palju ja tootmist vähem, läheb elektri hind üles ja seetõttu kahaneb iseenesest ka tarbimine. Mõnelgi on juba praegu kodus selline kontroller, mis juhib üht või teist seadet elektrihinnapõhiselt – kui elektri megavatt-tunni hind läheb näiteks üle 35 euro, lülitub vihmaveerenni küte selleks ajaks automaatselt välja. Kui renniküte paar tundi ei tööta, ei juhtu mitte midagi. Meil on tegelikult palju selliseid elektriseadmeid, mille võib ajutiselt välja lülitada ilma, et juhtuks midagi hullu.

Kõigele lisaks on meil avariireservid, nagu näiteks Eleringi Kiisa reservelektrijaam. Kui lähima kümne aasta jooksul tekiks vähegi risk, et Eesti varustuskindlus on ohus, on meil vajalikud reservid olemas inimeste tulede põlemas hoidmiseks.

  • Hiljemalt 2035. aastal lõpeb Eestis uue koalitsioonilepingu kohaselt põlevkivist elektri tootmine. Vanade elektrijaamade uksed keeratakse lukku ja ongi kõik?

Ma arvan, et keegi ei pane põlevkivielektrijaamu käsu korras kinni, vaid seda teeb turg ise. Ühe megavatt-tunni elektri tootmiseks paisatakse õhku tonn süsihappegaasi (CO2). Kui CO2 tonn maksab täna 30-40 euro vahel (vaatasin just järgi, hind on veelgi kasvanud) ning hind kasvab tulevikus veelgi, siis on põlevkivijaamad ilmselgelt esimesed, mis kukuvad oma hinnaga turult välja.

CO2 eest tuleb Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmiseks maksta ja see paneb põlevkivijaamad kinni ilma, et keegi peaks mingeid keskseid otsuseid tegema.

  • Kust see täiendav elekter ikkagi tuleks, kui börsilt ei saa?

Kui Eesti Energia peaks teatama, et nad panevad põlevkivijaamad kinni enne 2031. aastat – seni on nad lubanud neid selle ajani hoida – siis on kõige tõenäolisem, et selleks reserviks ongi needsamad Narva elektrijaamad. Me laseksime neid hoida, et Eesti Energia ei lammutaks jaamu ära. Kui tootmine ei kata tarbimist, saab need elektrijaamad käima panna. Põlevkivielektrijaamu hoitaks igaks juhuks alles, need lihtsalt seisaks ega emiteeriks ka süsihappegaasi. Oleks selline julgeolekureserv, mis annaks meile lisakindlustuse näiteks olukordadeks, kus Venemaa Balti riike peaks erakorraliselt enda elektrisüsteemist eraldama.

  • Palju meil Eestis on üldse elektrijaamu? Päikeseparke tekib põldudele nagu seeni pärast vihma.

Meil on 1900 megavati ulatuses elektrijaamu. Väikeseid päikeselektrijaamu saab olema lähiajal vast 500MW (viimane hinnang on kasvanud selle aasta kohta juba 400lt 500le) jagu. Väikeste hajatootmise elektrijaamade toodangust aga suur osa tarbitakse ära kohapeal, midagi jõuab Elektrilevi jaotusvõrku, suurde Eleringi põhivõrgu jõuab sellist elektrit minimaalselt.

Meie tajume nende väikeste elektrijaama olemasolu ülekantavate elektrikoguste puhul. Kui kõik need päikeseelektrijaamad lõpuks tööle hakkavad, siis päris paljudes jaotusvõrgu piirkondades tekib olukord, kus paljudel tundidel aastas elektrit toodetakse ja tarbitaksegi kohapeal – Eleringi võrku see ei jõuagi. Põhivõrgu toll muutub võrreldes senisega – kui varem oli see energia ülekandmine, siis tulevikus rohkem varustuskindluse tagamine.

  • Kas siis vool, mis valmib minu kodukanti ehitatud päikesejaamades, ei pruugigi jõuda Pärnusse, vaid otse minu talu pistikupessa?

Jah, täpselt. Ajalooliselt on olnud suured elektrijaamad Narvas, siis on suured kõrgepingeliinid ning seejärel läheb elekter edasi kesk- ja madalpingeliinidesse, kust vool jõuab lõpuks Kuressaare elanikuni. Edaspidi tarvitatakse suur osa kohapeal toodetud elektrist ära samas jaotusvõrgu piirkonnas.

  • Tulles tagasi varasema küsimuse juurde – palju on Eestis elektrijaamu?

Tuhandeid. Tootjaid arvuliselt on juba üle 6300. Eks neid viis tuhandetesse ka viimane seadusemuudatus, mis ütles, et 53,7 euro suurust taastuvenergia toetust megavatt-tunni kohta saavad Eleringilt kuni 50-kilovatised tootmisseadmed. See tähendab, et meil võib olla isegi ühe põllu peal sada elektrijaama (elektrijaama võimsuse piirangud panevad ettevõtjad skeemitama, et saada toetust – N. N.).

  • Mis teie üldse arvate sellest, et iga talumees teeb viljakandvale maale päikesepargi? Kas kuskil on ka mingi mõistlikkuse ja hea maitse piir? Äkki pole nii palju vaja?

Oleme ausad, ilmselgelt oli see 53,7 eurot taastuvenergiatoetust ühe megavatt-tunni eest viimastel aastatel ülekompenseerimine. Ma arvan, et see hälve oli halb, see oli selgelt liiga kasumlik skeem, mis tõi endaga buumi. Buumi poleks tekkinud, kui poleks olnud sellist subsiidiumi, mille me tarbijatena kinni maksame. Sada miljonit eurot aastas on see pott, mida Elering tasub makseagentuurina taastuvenergiatootjatele. See raha ei tule Eleringi, vaid tarbija taskust.

Buum oli rikkaliku toetusskeemi vili, tõi jaamade tasuvusaja alla ning tegi paigaldamise väga ahvatlevaks. Ma arvan, et see saab nüüd läbi. Need nö vana skeemi alusel toetust saavad  jaamad pidid olema valmis eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Need ei pidanud olema ühendatud elektrivõrku, küll aga valmis.

Nüüd korraldab Elering juba vähempakkumisi uutele taastuvenergia tootjatele, selle tulemusena on tootjad valmis taastuvenergiat arendama ka poole odavama toetuse juures kui seda oli 53,7 eurot megavatt-tunni eest. Vähempakkumised on palju turupõhisemad ja ausamad.

  • Küsin uuesti – kas meil on nii palju päikeseelektrijaamu ja elektrituulikuid üldse vaja?

Ehkki skeptikud on teist meelt, panustab tuul või päikse elektri varustuskindlusesse Eestis ka siis, kui tuul Eestis parasjagu ei puhu või päike jääb pilve taha. Elering vaatab suurt pilti ehk Euroopa elektrisüsteemi kui tervikut – Euroopa on suur ja kusagil puhub ikka tuul ning paistab päike. Kui oleme selle suure võrguga korralikult ühendatud, mida Eesti on, annavad Eesti tuule- ja päikesejaamad oma osa terve Euroopa varustuskindlusesse ja vastupidi – Euroopa meie omasse. 16% on üleeuroopaliselt see määr, mida arvestame päikese ja tuuleelektrijaamade puhul kui kindlat tootmisvõimsust, mis on ka talvise tiputarbimise ajal nagu sellel veebruaril alati kätte saadav.

Tulevikus paraneb ka suutlikkus tugeva tuule või päikesepaistelise ilmaga toodetud elektrit salvestada. Praegu soovitakse ehitada Eesti vetesse tuuleelektrijaamu – 2000 megavatise võimsusega avameretuulikud toodaks aastas 7 teravatt-tundi elektrit, aga terve Eesti aastane tarbimine on 8,4 teravatt-tundi. Loomulikult ei genereeriks nad kogu elektrihulka ühtlaselt ja ajalises vastavuses tarbimisega. Kui me aga suudaks selle elektri salvestada, on võimalik katta suur osa riigi tarbimisest.

  • Reaalsuses ei ole meil praegu neid salvestajaid, mis peaks energiasüsteemi tasakaalustama.

Jah. Nõus. Samas töötab Norra juba praegu nagu üks suur patarei ja tasakaalustab kogu meie piirkonna energiasüsteemi. Eestissegi kavandatakse hüdropumpelektrijaama (kui elektri hind on madal, pumbatakse vesi maa-alusest mahutist pinnale ja lastakse sel voolata kallima hinna perioodil läbi elektrit tootva turbiini taas maapõue – N. N.), mis on tõestatud ja töökindel tehnoloogia.

Põhjamaades on suur potentsiaal ka niinimetatud power to heat (tipptootmise ajal ülejäävat elektrienergiat salvestatakse soojusena hiiglaslikes veemahutites) salvestamisel, mis kujutab endast suuri boilereid. Ka liitiumakude tehnoloogia on kiiresti arenenud ja põhjamaades on salvestusvõimsusi megavattides. Leetu tahetakse ehitada paarisajamegavatist patareifarmi – 200 megavatti on Baltikumi jaoks väga suur võimsus. Tehnoloogiad on olemas ja arenevad.

  • Äsja saime teada, et Eesti Energia annab Eleringi kohtusse, sest nad ostsid oksjonilt hirmsa raha ehk 51,5 miljoni euro eest tulevase Tootsi tuulepargi maa-ala ja lootsid saada nö vana skeemi alusel taastuvenergiatoetust, aga teie keeldusite sellest. Kuidas siis nii – riigifirma läheb riigifirma vastu, ise olete veel samast juurikast välja kasvanud? Käsi peaks kätt pesema! Ilma selle vana toetusskeemita, mis tõotas 12 aasta jooksul 300 miljonit eurot tarbijate raha, on tuulepargi äriprojekt Eesti Energia jaoks leebelt öeldes metsa läinud.

Esiteks ei taha ma konkreetset äriprojekti kommenteerida – see on nende valik ja nende risk. Oluline on rõhutada, et Elering käsitleb Eesti Energiat täpselt samamoodi nagu teisi turuosalisi sõltumata nende kapitali päritolust. Meie jaoks on Eesti Energia täpselt samasugune klient nagu vennad Sõnajalad.

  • Aga vanasti tundus see sõltumatus olevat rohkem mängult. Kas siis nüüd ongi täitsa päriselt?

Olen juhtinud Eleringi juba 11 aastat ja selle aja jooksul ei ole meie sõltumatus olnud kunagi mängult. See on olnud alati hästi päriselt. Paljud on küsinud, miks Elering ja Eesti Energia kogu aeg kaklevad, aga minu arvates on see hea energiaturu tervise märk. Oleks palju halvem, kui me lepiks asju kuidagi „laua alt“ kokku. Riigi äriühing saab teisiti. Ei saa.

Tootsi tuulepargi toetusskeem on tegelikult ka riigiabi küsimus. Riigiabi puhul pole Elering päris äriühing – me oleme mõneti nagu konkurentsiamet ja teeme sisuliselt haldusotsuse, kas tootja kvalifitseerub vanasse toetusskeemi või mitte. Kas Eesti Energia oli võtnud 2016. aasta lõpuks seoses Tootsi tuulepargi rajamisega pöördumatuid kohustusi (mis annaks õiguse saada vana skeemi alusel toetust – N. N.) või mitte? Meie analüüs näitab, et Eesti Energia ei olnud selleks hetkeks pöördumatuid kohustusi võtnud. Tunneme end oma otsuse juures üsna kindlalt.

Kui Eesti Energia tulevane Tootsi tuulepark osaleb edaspidi taastuvenergia vähempakkumistel, siis on need hinnad olnud senise praktika kohaselt poole võrra väiksemad kui senine 53,7 eurot megavatt-tunnist ja see on tarbijale puhas võit. Tänu vana skeemi lõppemisele ja vähempakkumistele näeme järgmise nelja-viie aasta jooksul oma elektriarvetel taastuvenergia tasu olulist kahanemist.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.