Intervjuu Postimehes 29.04.2023

Eleringi juht Taavi Veskimägi: «Andrus, te olete nõutu näoga.»

#Jah, sest te ei ole öelnud, miks lahkute Eleringi juhatuse esimehe kohalt?
Kas te tõesti ei usu, et mõnikord asjad ongi nii nagu näivad?

#Mulle näib, et lahkumisel on konkreetne põhjus.
Aga te eksite. Konkreetne põhjus võib olla ka see, et nagu pressiteates ütlesin, et praegu on sobiv ajaaken sellise sammu tegemiseks. Kõik täiendavad meetmed, mis lubasime rakendada täiemahulise sõja Eesti puhkedes Eesti energiavarustuskindluse suurendamiseks, on  tehtud.

#Sellest ma saan aru.

Aga täpselt nii ongi.

#Aga miks!

See on naljakas eeldus, et Eleringi juhatuse esimehe ametikoht või mõni teine ametikoht, on midagi sellist, millest inimene hoiab tingimata kümne küünega kinni. Te pole esimene, kes seda küsib. Ma olen viimastel päevadel sellele mõelnud ja mulle tundub, et kehtib selline reegel – sellist ametikohta saab tulemuslikult täita, kui see ei ole inimese jaoks eesmärk. Kõigi nende jaoks, kelle jaoks on selline ametikoht eesmärk iseeneses, kunagi sellist töökohta ei saa.

#Mis on eesmärk teie jaoks?

Miks ma Eleringi tulin? Sel tööl on tähendus ja missioon – hoida tuled põlemas ja kodud soojas. Mind on motiveerinud läbi elu edasi liikuma pikem visioon, püüdlemine suuremate eesmärkide poole.  Sellest lähtuvalt on praegu sobiv aeg Eleringist lahkumiseks. Kuna ma olin otsustanud, et 2024. aastal ma neljandaks ametiajaks ei kandideeri, siis need asjad, mida mina sain teha, selle töö tähenduse realiseerimiseks, on tehtud. Nüüd peab uus tiim edasi minema juba järgmiste suurte asjade suunas, eelkõige kogu lisanduva taastuvenergia võrku liitmiseks nii maal kui merel.

#Kas te valisite ise ise endale järeltulija juhatuse esimehe kohale?

Juhatuse esimehe valik on nõukogu otsus, aga see oli minu soovitus, et 2024. aasta lõpuni võiks minna edasi meekond, kes on seni töötanud.

#Te asutasite erakonna Res Publica, mille liikmena pääsesite riigikokku ja valitsusse ministriks. Kuidas teil tuli mõte minna edasi energeetikasse?

Mind on motiveerinud visioon. Sel põhjusel tulin ära rahandusministeeriumist ja hakkasin tegema erakonda, sel põhjusel tulin parlamendist Eleringi. Ma nägin, et minu väärtustega kooskõlas oli võimalik ehitada avatud ja vaba konkurentsiga energiaturgu. See mõte tekkis mul 2007 ELi kolmanda energiapaketi aruteludel, mis tõi kohustuse elektri põhivõrgud eraldada suurtest energiatootjatest.

Mul oli arusaam, et energia peab saama vabal kaubelda nagu iga teise kaubaga ja selle eelduseks on sõltumatu ja hästi toimiv süsteemihaldur, antud juhul Elering. Sealt ka minu idee kandideerida sellele kohale ja seda tööd teha.

#Kas nüüd on missioon otsa saanud?

Meil on olnud õnne, et kõik suured asjad on tehtud õigesti. Elektri- ja gaasivõrk töötavad eeskujulikult, ideaalilähedal, energiaturg töötab ja on hästi ühendatud teiste riikidega. Loodud on hästi toimiv sõltumatu elektri- ja gaasisüsteemihaldur. Elektrivõrgu lahti ühendamise projekt idast ja läänega kokku sidumine on lepingutes, finantseeritud ja esimesed projektid valmis.

Kui lähen siit ära, siis ei ole põhjust häbeneda tehtut. Ilmselgelt tuleb koos uue valitsusega luua uus pikk visioon, kuidas saavutada eesmärk, et Eestis oleks 2030 taastuvenergia tootmine sama suur kui elektri tarbimine. Seda saavad teha inimesed, kes tahavad töötada Eleringis kauem kui 2024. aasta lõpuni.

#Kas ma saan õigest aru, et uue valitsuse arusaam elektriturust erineb teie omast?

Ei, kindlasti mitte. Eleringi visioon on olnud viimased 5-6 aastat, et elektri varustuskindlus tuleb tagada kliimaneutraalsel moel. Kui võimule oleks tulnud teistsugune valitsus, teise visiooniga oleksin olnud kahtlev, kas oleksin siit saanud lahkuda. Praegune valitsus annab kerksuse ametist lahkuda, sest usun, et turupõhine kliimaneutraalsust toetav energeetikapoliitika jätkub.

#Kuidas te praegu arvate, kas hakkate puudust tundma sellest, et ajakirjanikud ei helista ega küsi, kui palju te elektri eest maksate?

Olen 20 aastat poliitiku ja riigi äriühingu juhina saanud seda nautida, ma ei hakka sellest puudust tundma. Ja ega ma surra kavatse, võibolla on tulevikuski põhjust helistada.

#Kui suured sel kevadel teie maja elektriarved?

Just uurisin huviga, miks märtsis kulus rohkem kilovatt-tunde elektrit kui veebruaris. Ma maksan keskmiselt talvel 350 eurot kuus.

#Aga gaasiarved?

Peaaegu mitte midagi, sest nii nagu ka paljud teised eestlased panin õhk-vesi tüüpi soojuspumba. Esimene kütteallikas on elekter.

#Mida peaks tegema keskmine lugeja, kas valida fikseeritud elektrihind või usaldada börsi?

Mina olen olnud alati turuusku. Sel suvel näeme esimest korda, et energiat on  rohkem kui tarbitakse, hind on laias vahemikus kõikuv, aga kokkuvõttes tarbija kasuks. Mul oli võimalik panna 8,5 kW päikesepaneele katusele, aga ma jätsin investeerimata, sest päikesepaneelid poleks mõistliku ajaga müüja pakutud 18 500 eurost investeeringut tagasi teeninud. Ma usun, et tulevikus on energiat üle, mitte puudu. Kui päike paistab ja tuul puhub, siis on elektrihind olematu. Kui päike ei paista, aga tuul puhub, siis hind väga madal. Nii et mina oma pisikese päikesejaamaga ei suuda konkureerida suurte taastuvenergia tootjatega.

#Kas energiakriis on selleks korraks läbi?

Selleks korraks on läbi. Kas võib tulla tagasi? Mu kristallkuul on katki ega oska öelda seda. Aga võin seda öelda, et nii Eesti kui ka Euroopa riikide oskus saada kriisiga hakkama on praegu palju parem kui oli veel eelmisel sügisel. Vene-Ukraina täiemahulise sõja puhkemise järel on 14 kuuga tehtud palju tööd.

#Te tahtsite saada Eesti Energia juhiks. Miks see ei õnnestunud?

Vastupidi, ma ju ütlesin, et ma ei kandideeri, sest ma ei oleks saanud samal ajal olla Eleringi juht ja kandideerida Eesti Energia juhatuse esimeheks. Ma näen, et Eleringi ja Eesti Energiat töö on täpselt sama. Siis oleks tulnud hoopis sihiks seada veel üks ametiaeg Eleringis. Kui 2009 siia tulin, võis olla arusaam, et Eesti Energiat juhtida on palju kihvtim kui Eleringi. Praegu on energiasüsteem muutumas. Vanasti olid tootjad A ja O, tulevikus on just süsteemihaldurid-võrguettevõtjad need, kes viivad tootmise ja tarbimise kokku. Ma ei teagi, kas Eesti Energia juhtimine oleks olnud samm edasi või tagasi. Ma ütlesin eelmisel sügisel, et sellele võiks mõelda, aga kui järgi mõtlesin, leidsin, et Eesti Energias ei ole midagi olemuslikult uut võrreldes sellega, mida praegu teen.

#Ma olen viimastel päevadel korduvalt kuulnud oletust, et küllap lähete Kristen Michali juurde kliimaministeeriumi kantsleriks.

Ei lähe.

#Teine levinud oletus on, et küllap te teenisite Milremi osaluse müügiga nii palju raha, et ei pea enam kungi tööd tegema.

Ka see ei vasta tõele. Ma ei kavatse minna pensionile ega hakka puhkama. Paljud endised tippjuhid ütlevad, et nüüd puhkan. Ei! Vastupidi, olen olnud kokku pea 30 aastat riigiametnik, poliitik, riigi äriühingu juht, see on olnud treening selleks, mis tuleb. Ma loodan, et 10-15 hea energiaga aastat on veel ees, kui on õnne. Ma kavatsen veel midagi teha. Tuleb usaldada elu.

#Peale Eleringi juhtimise, tegelete ka ettevõtete nõustamisega.

Ma olen investeerinud start-upidesse, kus peale väikese raha olen olnud ka nõuga kaasas, eelkõige robootikaettevõttes Milrem.

#Kui palju aktsionärid teenisid Milremi enamusosaluse müügist Araabia Ühendemiraatide riiklikule investeermisfondile EDGE Group?

Ettevõtte koguväärtus, mille pealt EDGE kaasati aktsionäriks, oli 140 miljonit eurot.

#Teie osa sellest oli?

Minu osa on sellest tühine – miljon eurot.

#Mis te teete miljoniga?

Investeerin edasi.

#Mida te tegema hakkate 1. juulil?

Teen plaani. Just rääkisin täna lõunal (intervjuu toimus neljapäeval) Sten Tamkiviga, tema soovitus enda kogemusest oli võtta aega plaani tegemiseks ja mitte kiirustada.

#Nii et teil ei ole plaani?

Ei ole. Mingi ettekujutus on asjadest, mis on huvitavad. Tunnen kaitsetööstust, sel on missioon, sest kaitsetööstus on osa Eesti kaitsevõimest, see läheb mulle korda. Teine valdkond on cleantech (keskonnasõbralik äri), sealhulgas ka energeetika on see, mida tean ja tunnen. Ma arvan, et nendes valdkondades panen endale kokku tegevusportfelli. Milline see saab olema? Ei tea. Kuna mu lahkumine tuli kõigile ootamatult, siis mu kalender jaanipäevani täiesti täis. Juunis lõpeb ka mu töö ENTSO-E (Euroopa põhivõrgufirmade liit) juhatuse liikmena, kus olen olnud pretsedenditult kõige pikema staažiga, kolm korda tagasi valitud. Jooksen Eleringis finišilindina 1.juulil ega kavatse jääda lõpuruudustikus uimerdama.

#Nii et lahkumine tuli ka te enda jaoks ootamatult?

Jah, tuli.

#Mis juhtus?

Ei juhtunudki midagi, täpselt, planeedid olid õiges seisus. Ma tegin otsuse aprillis. Otsuse mehhanism oli selge – tekkis uus valitsus ja uus omanik, kliimaminister Kristen Michal. Oli partner, kellega sai rääkida.

#Kas Kristen Michal palus teil juhi kohalt lahkuda?

Ei-ei. Mulle ta seda ei öelnud, vastupidi, tema palve oli, et toetaksin uut ametisse tulevat juhatust nii kaua kuni mul pole huvide konflikti.

Kõige pealt rääkisin ministriga, siis majandusministeeriumi ametnikega ja Eleringi nõukogu esimehe Tomi Rajalaga ja teiste nõukogu liikmetega.

#Millal te Rajalale teatasite?

Aprilli alguses.

#Mis peaminister ütles?

Eks see tuli kõigi jaoks ootamatult, aktsepteerisid ja tunnustasid 14 aastaga tehtut. Täpselt nii ongi. Olen püüdnud Eleringis nii hoida, et kui jääksin rongi alla, siis meeskond on suuteline minema edasi. Nüüd nad saavad näidata, kas on võimelised selleks.

#Rongi kujund – kas rongis, mille alla jäite, istuvad Alexela ja Infortari omanikud?

Ei-ei. Jumal teab, mida nemad teevad, nendega ma ei pidanud vajalikus konsulteerida. Sellele otsusele neil küll mingit mõju ei olnud. Või vastupidi, nagu te teate, olen ma kange võitleja ja kui ma oleks sellist survet tundunud, ei oleks ma saanud siit kuhugi minna.

#Kas teie poliitiline seljatagune on gaasiterminali tüli pärast ära kulunud?

Teades valitsuse paljusid liikmeid ja nende maailmavaadet, siis see oleks julge avaldus.

#Kui tulla mulluse gaasitüli juurde, siis teie arvates Eesti ei vaja LNGterminali ega -tankerit?

Eesti gaasitarbimine on 3,5 teravatt-tundi ehk kolm suurt LNGlaeva aastas. Minu hinnangul tagavad Inkoo ja Klaipeda terminalid koos Incukalnsi maa-aluse hoidlaga gaasi varustuskindluse suurepäraselt ja suure varuga.

#Aga ärimehed Alexelast ja Infortarist tahaksid nii ühte kui ka teist Eestisse?

Aga miks nad ei tee siis seda?. Elering pole pannud kätt ette LNGterminalile. Kus olid erinevad arusaamad? Elering seisis selle eest, et LNGrajatisi ei tehtaks maksumaksja raha eest, nemad tahtsid, et maksumaksja võtaks osaliselt äririski enda kanda. See oli see. Ka see oli väga õige otsus, et me ei läinud Soome ujuvterminali aktsionäriks, kuigi sain selle eest teravat kriitikat.

Kuidas viisakalt öelda… Mind hurjutati kuu aega selle eest meedias, aga pigem valisin hurjutamise kuu aega, kui kümme aastat mõnitamist, et kes oli see, kes tegi otsuse, et Eesti läks Soome ujuvterminali osanikuks, mistõttu riigikassast tuleb viimase kahjumit katta.

#Tänapäeval on maine tähtsam kui asjade sisu. Mulle tundub, et keskmise lehelugeja jaoks te kaotasite gaasitüli?

Jah, nõus. Elering kindlasti ei võitnud, sest me ei suutnud selgitada, mis väärtuste eest seisame. Elering seisis maksumaksja raha hea kasutamise eest.

#Samasugune vastasseis on tuuleparkide arendajatega. Ma tean vähemalt kolme ettevõtet, kes tahaks rajada Eesti vetesse 1000 MW tuulepargi, tõenäoliselt on neid rohkem. Teie seisukoht on, et piisab ühest avameretuulepargist?

Samasugune vaidlus on Eesti Energiaga olnud, mul pole Hando Sutteri ega Sandor Liive vastu mitte midagi, mõlemad on väga tugevad juhid ja toredad inimesed. Konflikt on olnud väärtuste tõttu. Mina seisan vaba turu eest. Elektri jaeturg on konsolideerunud, 60 protsenti Eesti Energia käes. Eesti Gaasi osakaal gaasiturul 80 protsenti. See ei ole tarbija huvides. Arendajad tehku avameretuulejaamasid nii palju kui jõuvad, aga ühiskonnana peame küsima, et miks on neid meil vaja, kui osa kulusid tahetakse panna elektritarbija kanda? See on olnud minu sõnum. Eesti varustuskindluse jaoks piisab ühest-kahest avameretuulepargist. 1000 MW tuulejaam toodab merel 3,5 teravatt-tundi elektrit aastas. Eesti tarbimine on 8,4 teravatt-tundi aastas. Tehnikaülikooli või välisekspertide prognoosid ütlevad, et isegi siis, kui elektriautosid tuleb kõvasti juurde, siis tarbimine ei kasva üle 10-11 teravatt-tunni aastas. Eesti enda varustuskindluse jaoks ei ole vaja rohkem kui 1-2 gigavatti meretuult. Praegune elektrivõrk lubab sellise koguse, mis vajalik Eesti varustuskindluseks, ka võrku võtta. Küsimus uue valitsuse ja ka Eleringi jaoks, et miks on vaja tuuleparke, mida on rohkem kui Eesti enda varustuskindluse jaoks vaja? Merealadele on esitatud taotlusi kokku 54 gigavati võimsusega tuuleparkide ehituseks.

#Te teate ju vastust, tuuleenergia äri väärtus kasvab kiiresti ja on ärimeestele väga kasumlik.

Absoluutselt! Vastasseisud tulevad sellest, kui ettevõtja tahab anda oma riski maksumaksja kanda ja pista käe maksumaksja taskusse. Ma ei ole jaamade vastu, mu küsimus on, et kui anname mereala – avaliku hüve – eraarendajate käsutusse, et nad saaks raha teenida, siis on küsimus, et mida meie ühiskonnana saame tagasi, et oleme hüve ära andnud. Ühiskonnana peame aga olema nii küps, et küsida kuidas jaguneb tekkiv väärtus arendaja ja Eesti ühiskonna vahel?

#Ühesõnaga, te ütlesite, et Ain Hanschmidt, Heiti Hääl, Kristjan Rahu, Enefit Greeni väikeaktsionärid tahavad panna käe maksumaksja taskusse?

Te võtsite selle kuidagi nii kokku, aga ma arvan, et te ei saanud õigesti aru. Kui ühiskond toetab mingit projekti avaliku rahaga, siis on vaja mõista, miks seda on vaja teha ? Kui tuulepark ei ole vajalik Eesti enda varustuskindluse jaoks, siis on küsimus, et miks me ühiskonnana võtame osa äririski endale? Vastused võivad olla majandus areng, töökohad, maksutulu. Aga sel juhul tuleb küsimusele selgelt vastata.

#Me tunneme üksteist palju aastaid, aga ma ei ole kunagi teid näinud nii väsinuna ja lööduna?

Siis näete valesti. Ma ei ole väsinud ega löödud. Põrgutee on sillutatud valede eeldustega. Teie eeldus on, et ma ei teinud otsust ise, see oli peale sunnitud või et minu lahkumisotsuse taga on midagi, mida te ei näe.

Aga see on vale eeldus.

#Te olite ka Auvere uue põlevkivijaama ehituse vastu. Kas viimane kriis ei näidanud, et te eksisite, kui arvasite, et jaama pole vaja?

Kui varustuskindluse tagamiseks oleks olnud vaja uusi elektrijaamu ehitada, siis oleks tulnud teha oksjon, milline tehnoloogia oleks kige efektiivsem. 275MW põlevkivielektrijaama investeering oli 600 miljonit eurot. Ühiskond oleks kindlasti saanud nii suure raha eest mingi teise tehnoloogiaga palju rohkem varustuskindlust tagasi kui praegu Auvere jaamaga. Elektrijaama ehitamise otsustamine ignoreerides vaba turgu ei ole mõistlik.

#Kas Venemaa võib jätta Eesti iga kell pimedusse?

Venemaa võib meie elektrivõrgu lahti ühendada. See ei tähenda pimedust. Eesti valmisolek erakorraliseks elektrisüsteemi eraldamiseks on piisav, iga päevaga oleme selleks rohkem valmis, me ei karda seda, me saame sellega hakkama.

Meie murekoht on Narva elektrijaamade jahutusvesi. Selle aasta sügistalveks Eesti enam ei sõltu sellest, kui Venemaa peaks Barva veehoidla lüüsid avama ja veetaseme alla laskma.Jälle üks risk maas.

#Mida teha Elektrileviga?

Esmalt panna Enefit Connect (elektrivõrgu ehitusfirma) tagasi Eletrileviga üheks ettevõtteks ja seejärel Elektrilevi lahutada Eesti Energiast. 2014-2015 sai sellest palju räägitud, et teha Elektrilevist ja Eleringist üks võrguettevõte. Praegu ma ei soovita võrgufirmasid liita enne 2025. aasta lõppu, mil jõuab lõpule Eesti elektrivõrgu lahutamine Venemaast. Meil ei ole praegu aega kahe firma liitmiseks. Elektrilevi võib ka olla otse riigi valitsetav äriühing.

Jaotusvõrk peab tagama kõikidele tootjatele ja kauplejatele ühesuguse turuplatsi. Elektrilevi omab kogu infot tarbijate kohta, võimaluste kohta tootmisseadmeid võrguga liita jne, tänase hajaenergeetika juures võib see anda turul suure konkurentsieelise.  Ja tähtis ei ole isegi see, kas see on nii või ei ole nii, tähtis on, et kuidas see tundub.

#Juba siis, kui saite Eleringi juhiks 2009, oli selge, et peatselt jõuab kätte aeg, mil autod sõidavad elektriga ja elektrit toodetakse tuulest. Nüüd on see käes. Miks on nii, et praegu on ühiskond ehmatanud ega tea, mida teha?

Ju siis inimesed ei olnud valmis inimesed oma raha investeerima selle hüpoteesi vastu. Lihtne on öelda, aga raha panna selle eelduse taha, on hoopis teistsugune veendumus. Ju siis inimestel ei olnud usku.

#Mis on põhjus, miks ühiskond ei taha lahti lasta põlevkivist ega bensiinimootorist?

Ühiskond on oma olemuselt konservatiivne, tohutu intertsiga. Varem ei söandata uut usaldada, kui see on end tõestanud. Elame energiarevolutsioonis, kus üks paradigma kukub kokku ja tuleb uus. Suurte ühiskondlike muutuste juures on alati segadust ja ebakindlust. Ühiskond on konservatiivne ja inimesed alalhoidlikud.

#Res Publica loosung «Vali kord!», kas see ei tähedanud ka soovi tuua tagasi müütiline vana hea aeg, kus valitseb kord ega ole muutusi?

Loosung «Vali kord!» oli 2003, 20 aastat tagasi. See oli toonases ajas. Res Publica tekkis Mart Laari valitsuse erastamisotsuste segaduse tõttu – Eesti Raudtee, Narva elektrijaamad. «Vali kord!» sõnum oli, et riigi ja erahuvide segiajamine tuleb lõpetada, lõpp korruptsioonile oli pigem see, mida «kord» tähendas.

#Kas Res Publica aeg oli te elu kõige õnnelikum?

Ma olen tundnud end hästi nii poliitikas kui ka riigiametnikuna ja ka Eleringis. Res Publica oli kogemus ja õppetund.

#Te protestisite Mart Laari poliitika vastu, aga ometi läksite Res Publicaga Isamaa rüppe tagasi.

See oli minu initsiatiiv, mina läksin Mart Laari juurde ettepanekuga moodustada Res Publica ja tollase Isamaa pealt suure parem konservatiivne rahvaerakond. See oli loogiline, nii Isamaa kui ka Res Publica olid Euroopa Rahvapartei liikmed. Tänane Isamaa ei ole see, mida ma tollal ette kujutasin Laarile seda ettepanekut tehes.

#Helir-Valdor Seedri juhitud Isamaa ei ole see…

…jah, see kindlasti ei ole see Isamaa, mida mina silmas pidasin. Mina nägin Isamaad palju avatuma ja liberaalsema erakonnana, kui praegu.

#Konkurentsikeeldu teil ei ole pärast 1. juulit, lahkumishüvitist ei maksta, aga selles eest saate preemiat.

2022 tegime juhatusega ära kõik asjad, mida lubasime, selle tõttu ma võin ka ettevõttest lahkuda, kuigi te ei taha seda uskuda. Eleringi juhatuse liikmete tulemustasu süsteem on nõukoguga kokku lepitud, preemiat ei määrata lakke vaadates. Juhatuse tööl on mõõdikud, tulemuste tabel: rikete arv, investeeringud jne. See sai kokku lepitud 2019. aastal koos juhatuse ametisse nimetamisega. Nõukogu hindab meie tööd seega mitte subjektiivselt, vaid konkreetsete mõõdikute alusel.

#Kui suur te sissetulek on Eleringi juhina?

Minu kuupalk on 1. jaanuarist 13 500 eurot.

#Eleringi võlakirjade tähtaeg on tuleva nädala 3. mail, võlakirja maht on 230 miljonit eurot. kas te uunedate võlakirju?

Me lunastame võlakirjad omadest vahendidest. Praeguste intressidetasemega me ei refinatseeri võlakirju ega võta laenu nenede katmiseks, vaid maksame tagasi ettevõtte rahast. Elering kindlustab end sellega, et sõlmimne laenulepingud, mida vajadusel kasutusele võtta. Võlakirjade intress on 0,89 protsenti, see oli väga hea tase, aga praegu nii odavalt uuendada ei ole võimalik.

#Eleringil on arvel 230 miljonit eurot vaba raha?

Jah. Me oleme sellega arvestanud, et lunastame võlakirjad, see ei juhtunud üleöö, me oleme poolteist aastat arvestanud sellega, et läheb nii. Nii võlakirjade kui ka laenuintress, mida oleksime saanud, oli liig, mis liig, meie sellise hinnaga raha ei tahtnud.

#Rääkige palun, mitu kilomeetrit aastat läbite matkauiskudel, rattaga ja kajakiga?

Kui tihti majandusajakirjanik peab uisutamise kohta küsima?

#Kõige hullemad küsimused on veel ees!

Jaa, ma ei ole võistlussportlane, vaid matkaja. Minu jaoks on protsess tähtsam kui tulemus. Minu jaoks on tähtis olla nii heas füüsilises vormis, et suuta teha pikki süsta-, ratta- või jalgsimatku.

Ma vihkan numbriga võistlemist. Ma olen igapäevane tervisesportlane. Rattaga sõidan 4000-5000 , suusatan normaalsel aastal 600-700 kilomeetrit aastas. Süstaga vahemaa ei loe, sest vastuvoolu sõites jõuab edasi vähe kilomeetreid. Süstaga sõites köidab mind millegi tundmatu kogemine. Mulle ei meeldi sõita süstaga Katariina kailt Tilgu sadamasse ja tagasi. Mind köidab seiklus, mulle meeldib minna sinna, kus pole varem käinud.

#Kas Eestis on veel selliseid kohti?

Ei ole, aga eelmisel aastal käisin tihti jalgratta, suuskadega ja süstaga Lätis. Kuna Lätis on asustus veelgi rohkem kui Eestis konsentreerunud pealinna, siis Ida- ja Põhja-Läti on üsna inimtühi. Matkamiseks huvitav, eriti mööda Läti-Vene piiri edasi minnes on kohti, kus ma pole käinud.

#Teil on poeg ja tütar.

Tütar on 18 ja poeg 11aastane.

#Kuidas te elu on nii läinud, et elate neist lahus?

Ma ei ela neist lahus. Lapsed elavad nii oma emaga kui ka minuga koos. Ma olen suutnud niimoodi elada, et vaatamata sellele, et ei ela laste emadega koos, osalen laste kasvatamises palju ja meil on väga tugev emotsionaalne side.

#Kas te olete kunagi mõelnud, et miks see nii on läinud?

Nii nagu mu tööelugi, eks siin on samamoodi. Elus on eri etapid, ma ei ole kartnud teha otsuseid töö- ega eraelus. Kui on vaja edasi liikuda, siis tuleb edasi liikuda.

#Kas see tähendab, et töö ongi teie jaoks kõige tähtsam?

Töö on olnud väga suur osa minu elust, mis ei tähenda, et nii minu praegune suhe kui ka eelmised suhted on olnud vähetähtsad. Millega ma polnud nõus töö- ega eraelus – kui on paigalseis, kui visiooni ei ole, siis tuleb minna eluga teisiti edasi. Areng on oluline!