Kust tuleb Eestis elekter 2030?

Arvamuslugu 02.06.2019 Postimehes.

Viimasel ajal on minult palju küsitud, kust tuleb elekter, kui Narvas elektrijaamad kinni pannakse? On selge, et ülekandeliinid elektrit ei tooda ja elektri tootmiseks peab olema kusagil samal elektriturul elektrijaam. Ning ühendused elektrijaamast tarbimiseni tuleb ehitada piisavad elektri ära ja kohale transportimiseks. Olgu kohe öeldud, et Eesti elektrisüsteem ei ole enam ammu ainult Narva elektrijaamade põhine ja meie kliimaeesmärke silmas pidades ei ole Eesti elektrivarustuskindluse tulevik  põlevkivielektrijaamad. Kahetsusväärne avarii maikuus Narva lähedal Balti alajaamas, kui see oleks isegi omanud mõju Eesti Energia elektrijaamade tööle, ei kujutanud riski Eesti elektrisüsteemi kui terviku talitusele. Ühe tootja, ühe elektrijaama risk Eesti elektrivarustuskindlusele on tänaseks aktsepteeritaval tasemel. Viimasel ajal on Eesti tarbimine olnud 800 megavati juures, Narvas on toodetu sellest 400MW ümber Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kust tuleb Eestis elekter 2030? kommenteerimine on välja lülitatud)

Kaitsetööstuse kaitsevõime „tiigrihüppe“ loojana

Arvamuslugu Postimehes 26. veebruaril 2019

Eesti rahvuslik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Mida tugevam on Eesti kaitsetööstus, seda tugevam on Eesti kaitsevõime. Meil ei ole võimalik üles ehitada veenvat riigikaitset ilma kaitsetööstuslike võimeteta, mis toetavad otseselt sõjalisi ning sisejulgeolekuga tegelevaid  asutusi nende ülesannete täitmisel. Näiteks täna, rahu ajal teostab meie kaitseväe soomukite hooldust eraettevõte. Kas me kujutame ette, et kriisi või sõjaajal ei tule antud ettevõtte võimet käsitleda osana meie laiapindsest kaitsevõimest ja nende võimekusi kaasata Eesti kaitsmisesse? Täpselt sama kehtib kõigi Eesti  kaitsetööstuse ettevõtete puhul, valmistagu nad saapaid, miine, laevu või autonoomseid platvorme. Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kaitsetööstuse kaitsevõime „tiigrihüppe“ loojana kommenteerimine on välja lülitatud)

Kas Eesti on küllalt lame maa? MEIE ja NEMAD

Arvamusartikkel Postimehes 3. veebruaril 2019

Juhtusin mõni aeg tagasi arutama Eesti tuleviku üle ühe tuntud Eesti ettevõtjaga. Kahtluseta igati patriootliku ja isamaalise inimesega, kes ütles lause, mis minu kõrva riivas ja mille mõte oli umbes selline – kuskil on Eesti poliitiline eliit, NEMAD, kes peavad Eesti riigi eest vastutust kandma ja loomulikult siis ka kaasuvaid õigusi ja kohustusi realiseerima. Ma võtsin selle loo kirjutada, sest see on olemuslik käsitlus, mida tuleb valimiste eel erinevates seltskondades Eesti elu üle arutledes üsna tihti ette ja mida ma põhimõtteliselt ei jaga. Ehk kuskil on NEMAD (kellel on õigused, kohustus ja vastutus tegutseda Eesti riigi ja ühiskonna edasi viimise nimel) ja siis oleme MEIE, kes istub nagu publik saalis ja vaatab etendust, vahel plaksutab aga enamus aja tervitab laval olijaid vilekooriga ega taju ennast vastutavana laval toimuva osas. Eesti suuruses ühiskonnas ei saa see nii põhimõtteliselt olla. Kõik Eestis mõju omavad inimesed, olgu see mõju nende ekspertiisist, ametikohast või suhetest lähtuv, peavad olema laval. Õigust ega ruumi publikusse jääda olla ei ole. Räägime me siis ettevõtjates, loomeinimestest, teadlastest, ametnikest. Neil on kohustus lisaks oma professionaalsele tegevusele panustada Eesti ühiskonna tulevikuvisiooni sõnastamisse ja realiseerimisse. Ei ole kuskil NEID, kes teevad ja on. Olemegi ainult MEIE. Olari Taali vastutus ettevõtjana Eesti tuleviku osas ei ole väiksem kui Igor Kravtšenkol Riigikogu liikmena. Continue reading

| Juhtimine, Rahandus-majandus Kommentaarid (Kas Eesti on küllalt lame maa? MEIE ja NEMAD kommenteerimine on välja lülitatud)

Virge vaimu võim

Arvamusartikkel Postimehes 19. oktoobril 2018

Avaldasime mõni aeg tagasi Eesti Tööandjate Keskliidu manifesti „Ajaga võidu“ sooviga visandada lähenevate Riigikogu valimiste eel küsimused, mis Eesti ühiskonna ees seisavad ja pakkuda ka mõned omapoolsed lahendused Eesti tulevikudebatti. Aga küsimused eelkõige. Sest nagu on öelnud Voltaire, “Hinda inimest tema küsimuste, mitte vastuste järgi“. Tööandjad ei soovi kuulutada absoluutset tõde, seda pole olemas, meie ees on valikud. Heade valikute tegemiseks peavad alusväärtused olema ühiskonnas kokku lepitud ja teadvustatud. Tööandjate manifestil oli sellel korral tugev maailmavaateline kese, mis on vajalik heaolu kasvu saavutamiseks Eestis. Majanduspoliitika ei ole ei maailmavaate ega väärtuste vaba.  Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Virge vaimu võim kommenteerimine on välja lülitatud)

Leadership inspiration from the Aalto EMBA

Intervjuu Aalto Ülikoolile 10.09.2018

Kirja pani Joanna Sinclair

Leadership inspiration from the Aalto EMBA

CEO of Estonian electricity and gas transmission system operator Elering, Taavi Veskimägi, has had a fascinating career spanning civil service, politics, NGOs and corporate life. One of his favorite sayings is the title of a book by Marshall Goldsmith: ‘What Got You Here Won’t Get You There’. Veskimägi says this notion also aptly describes why he found EMBA studies at Aalto EE highly relevant for his growth as a leader.

Continue reading

| Juhtimine Kommentaarid (Leadership inspiration from the Aalto EMBA kommenteerimine on välja lülitatud)

Hea paik elada

Lugu ilmus Eesti Päevalehes 31. mail 2018

Filosoof Eric Hoffer on öelnud, et suurte muutuste aegadel pärivad tuleviku need, kes õpivad. Õpetatud inimesed leiavad harilikult, et neid on ette valmistatud elama maailmas, mida enam ei ole. Parim, mida me saame Eesti tuleviku jaoks teha, on igaüks eraldi ja kõik koos olla avatud pidevalt õppima, juurde õppima, ümber õppima. Ühiskond elab seni, kuni püüdleb. Püüdleb millegi poole. Esmane oluline lähtekoht, vaadates tulevikku on seega võime omada visiooni tulevikust. Teekond visiooni poole pole sirgtee ja visioon ise ajas pidevalt muutuv. Tähtis ei ole õnn ise, jõudmine, vaid püüdlus õnne poole. See püüdlus on nagu liim, mis hoiab ühiskonda koos. Ilma püüdluseta vajub kogu olemine laiali. Kaob mõte. Või veel enam, tulevad igasugused hullud mõtted pähe. Continue reading

| Varia Kommentaarid (Hea paik elada kommenteerimine on välja lülitatud)

Desünkroniseerimine hoiab tuled põlemas

Arvamuslugu Äripäevas 17.05.2018

Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Tänapäeva ühiskond lakkab toimimast. Loetud tundide jooksul katkeb ilma elektrita side, veevarustus, kaugküte, tsentraalne kanalisatsioon ja muu eluks vajalik.

Eesti tarbijate pikaajalise elektri varustuskindluse tagab Venemaa ühendelektrisüsteemist eraldumine. Tehnilise poole pealt me võiksime Vene süsteemis rahulikult edasi elada, kui maailm koosneks üksnes elektronidest. Kahjuks me oleme täna energiamaailmas reisijad bussis, kus juhiistmel istujat ei saa me usaldada. Tal on teised väärtused, maailmavaade ja asjadest arusaam. Selline sõit on risk, kus kunagi ei tea milla uksed avatakse ja palutakse maha astuda.

Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Desünkroniseerimine hoiab tuled põlemas kommenteerimine on välja lülitatud)

Elektrivõrkude geopoliitika

Taavi Veskimägi, Tomas Jermalavicius

Artikkel ilmus 17.04.2018 Postimehes.

Tuleviku energiasüsteemides on elektril mängida võrreldes tänasega oluliselt suurem roll. Eriti kehtib see riikide suhtes, kellel endal puuduvad arvestavad fossiilkütuste varud. Nagu näiteks Balti riigid. Võib öelda, et juba täna, aga veel enam viie aasta pärast oleme olukorras, et kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Ühiskond lakkab toimimast. Euroopa elektrisüsteemi vastu suunatud ründe tulemusel elektrisüsteemi kustumist tekkivat kaost kirjeldab üsna realistlikult Marc Elsberg oma trilleris „Balckout: Tomorrow Will Be Too Late“. Ei ole mobiilivõrku, raha, toimivat kaugkütet ega vee ja kanalisatsioonivõrku. Tekib kaos. Ja see teeb elektrisüsteemi ründamise väga atraktiivseks potentsiaalsetele ühiskonda destabiliseerida ihkavatele isikutele. Continue reading

| Energeetika, Riigihaldus Kommentaarid (Elektrivõrkude geopoliitika kommenteerimine on välja lülitatud)

Tippjuhtide personaalne sotsiaalne vastutus

Artikkel ilmus 26.01.2018 ajalehes Postimees.

Juhtimine ei ole väärtuste vaba tegevus. Juhtide ülesanne on kaitsta oma organisatsiooni tegevuse aluseks olevaid väärtusi. Seega on tippjuhtide kohustus, mitte ainult õigus osaleda avalikus arutelus – kuidas ühiskonda korraldada palju laiemalt kui ainult enda ettevõtte otsestes majandushuvides. Riigi juhtimise võimekus on kõigi ühiskonna liikmete juhtimiskompetentside summa. Continue reading

| Juhtimine Kommentaarid (Tippjuhtide personaalne sotsiaalne vastutus kommenteerimine on välja lülitatud)

A Market Economy in the European Energy Sector 

Artikkel ilmus novembrikuu Diplomaatias (nr 171).

Subsidies in the electricity industry increase final cost for consumers

A market economy in the European energy sector is not a natural. European energy market used to be a centrally planned economy, almost in the style of the former Soviet Union. While Estonia has completely opened up its electricity market to competition and is currently doing the same with the gas market, many European countries have achieved this only partially, hindering competition under the banner of consumer protection. As we know from history, monopolists are the fiercest opponents of a functioning market. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (A Market Economy in the European Energy Sector  kommenteerimine on välja lülitatud)