Eesti elektrivarustuskindluse plaan

Arvamusartikkel 14.09.2020 Postimehes

Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Kogemuslikult saab järeldada, et seni, kuni tuled põlevad ja toad on soojad, jätavad energiavarustuse küsimused inimesi külmaks. Aga seda ainult hetkeni, kui tuled kustuvad ja toad on külmad. Järgmisel hetkel on energeetikud esilehekülgedel. Seega hea töö tunnus on see, kui nendel teemadel avalikku arutelu ei ole. Siis oleme meie Eleringis koos elektritootjate, tootvate tarbijate, müüjate, jaotusvõrguettevõtjate ja kõigi nendega, kes aitavad energiasüsteemi töös hoida, teinud oma tööd hästi. Ja selgitanud oma tegevust piisavalt. Ühiskonnas on usaldus. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (0)

Vesinik uue tegijana ühtsel energiaturul

Arvamuslugu Äripäevas 16.07.2020

Eleringi visioon energiaturu arendamisel on olnud luua ühtne, erinevaid energiakandjaid ja müüjaid üle riigi piiride omavahel konkureerima panev energia hulgi- kui jaeturg. Oleme elektri ja maagaasi turu arendamisel viimase 10 aasta jooksul jõudsalt liikunud selle visiooni realiseerimise suunas. Tuleviku väljakutse on integreerida vesinik erinevaid energiakandjaid ühendavale ühtsele Euroopa energiaturule. Võimaldades vesinikul konkureerida elektri ja gaasi vastu võrdsetel alustel, saab selgeks, milline energiakandja teeb ära sama töö tarbija jaoks kõige efektiivsemal viisil. Euroopa Komisjon avalikustas juulikuu alguses omapoolse vesiniku kasutuselevõtmise strateegia, saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsus. Vesinikul on selles keskne roll. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (4)

Eesti kodude elektrivarustuskindlusega ei saa mängida

Arvamuslugu Postimehes 30.06.2020

Elektrikaubandus Valgevenega lõpeb 2025

Alustan kõige olulisemast. Eesti positsioon on olnud, et elektrikaubandus nii Valgevene kui Venemaaga sh Kaliningradi oblast (edaspidi kolmandate riikidega) lõpeb aastal 2025 koos Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Peale 2025. aastat ei jää Balti riike nende riikide, sh Kaliningradi oblastiga ühendama ühtegi elektriliini ja ei saa toimuma ka mingit elektrikaubandust. See on Balti riikide elektrisüsteemihaldurite vahel kokku lepitud positsioon. Seega eelmisel nädalal lahvatanud elektrikaubanduse tuleviku küsimus peale Astravetsi tuumajaama käiku minemist on, milliseid riske on Balti riigid valmis võtma lähema viie aasta jooksul ehk perioodil 2021-2026. Ja siin on tõesti riski hinnangud ja apetiit Eestil-Lätil võrreldes Leeduga veidi teised. Oleme alalhoidlikumad, ega taha võtta riski, et kaotame elektriühendused kolmandate riikidega enne 2025. aasta lõppu. Tarbijate elektrivarustuskindlus on selleks kaugelt liiga oluline. Astravetsi jaama ehitust ühenduste katkestamine nagunii enam ei peataks, mis võiks olla selle positsiooni ratsionaalsus taotlus. Hoiame küll tuled põlemas ka ilma kolmandate riikide ühendusteta, aga ühenduste läbilõikamise hind on ühiskonna jaoks liiga kallis. Peame mõtlema ka Eesti majanduse konkurentsivõime peale. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Eesti kodude elektrivarustuskindlusega ei saa mängida kommenteerimine on välja lülitatud)

Taastuvenergia surub Vene elektri Baltimaadest välja

Kes veel mäletab, kuigi tänast avaliku arutelu „mälu“ arvestades on see ebatõenäoline, siis eelmisel aastal oli suurem avalik vaidlus sellest, mis ikkagi sulgeb Eesti Energia Narva elektrijaamad? Kõlas hääli, et Vene elektri import võtab Narva jaamades töö ja inimestelt töökohad. Elering tollal ütles üheselt, et see ei ole mitte Vene elektri import, vaid taastuvenergia ja CO2 hind. Viimastel kuudel oleme saanud nautida ajalooliselt odavaid elektri hindu Eestis ja teistes Põhjamaades. Palju õnne, turu avamine ja ühendamine ühtseks Läänemere regionaalseks energiaturuks on need hinnad tarbijatele toonud! Continue reading

| Energeetika | , Kommentaarid (Taastuvenergia surub Vene elektri Baltimaadest välja kommenteerimine on välja lülitatud)

Kuidas koroonakriis meie elusid muutis

Intervjuu Eesti Ekspressi loole “Nähtamatu vaenlane vs Eesti: kuidas koroonakriis meie elusid muutis” 16.04.2020
Intervjueeris Greete Lehepuu

Kui palju viimase kuu jooksul telefoniga rääkimine kasvanud on? Kas tuleb mitu korda päevas telefoni akut laadida?

Töötamisest on saanud üks lõputu 7×24 kestev audio- või videokonverents. Hommikul alustad, õhtul hilja lõpetad, navigeerides erinevate suhtlusplatvormide vahel, hüpates teams’ist zoom’i, zoom’ist bluejeans’i, bluejeans’ist meet’i ja nii edasi. Nagu hetkel, kell on 22.10 ja tööpäev veel ei lõpe… Keeruline on selle tohutu suhtlemise sees kuulda iseenda mõtteid. Kirjutamine on hea. Kirjutamine on tänases päevas täiesti meditatiivne.

Continue reading

| Energeetika, Juhtimine Kommentaarid (Kuidas koroonakriis meie elusid muutis kommenteerimine on välja lülitatud)

Elu on sinu valikute summa (Albert Camus) ehk 10 aastat valikuid Eleringis

Nendel päevadel, täpsemalt küll 27.jaanuaril möödus 10 aastat hetkest, mil Elering ostis ennast 3,2 miljardi krooni eest „vabaks“ Eesti Energia kontsernist.

See on olnud suur privileeg töötada ettevõttes, mille tähendus on nii selge – hoida Eesti inimeste kodudes tuled põlemas ja toad soojad. Ja järgmisel viiel aastal teha seda olukorras, kus lülitame ennast ümber koostööst Venemaa elektrisüsteemiga koostööle Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, toetades samas Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.

Aga enne, kui läheme uute väljakutsete juurde, panime ER10 valguses kirja need otsused ja valikud, mis on omanud mõju ja tähendust Eleringi 10.aastasele teekonnale.   Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Elu on sinu valikute summa (Albert Camus) ehk 10 aastat valikuid Eleringis kommenteerimine on välja lülitatud)

Speech at the festive opening ceremony of the Balticconnector gas interconnection on 11th of December 2019

Your Excellences President Kaljulaid and President Niinistö

Ministers, excellences, Ladies and Gentlemen!

The mission of my company Elering is to ensure that the lights are on and the homes are warm in Estonia. We have always believed that the best way to achieve this is to have an integrated, well-functioning single European energy market. A fully integrated Estonian-Finnish energy market together with an infrastructure has been an integral part of our vision. From electricity to gas, from wholesale to retail. We in Elering strongly believe, that this fully integrated energy market is good for both our countries!

Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Speech at the festive opening ceremony of the Balticconnector gas interconnection on 11th of December 2019 kommenteerimine on välja lülitatud)

Kust tuleb Eestis elekter 2030?

Arvamuslugu 02.06.2019 Postimehes.

Viimasel ajal on minult palju küsitud, kust tuleb elekter, kui Narvas elektrijaamad kinni pannakse? On selge, et ülekandeliinid elektrit ei tooda ja elektri tootmiseks peab olema kusagil samal elektriturul elektrijaam. Ning ühendused elektrijaamast tarbimiseni tuleb ehitada piisavad elektri ära ja kohale transportimiseks. Olgu kohe öeldud, et Eesti elektrisüsteem ei ole enam ammu ainult Narva elektrijaamade põhine ja meie kliimaeesmärke silmas pidades ei ole Eesti elektrivarustuskindluse tulevik  põlevkivielektrijaamad. Kahetsusväärne avarii maikuus Narva lähedal Balti alajaamas, kui see oleks isegi omanud mõju Eesti Energia elektrijaamade tööle, ei kujutanud riski Eesti elektrisüsteemi kui terviku talitusele. Ühe tootja, ühe elektrijaama risk Eesti elektrivarustuskindlusele on tänaseks aktsepteeritaval tasemel. Viimasel ajal on Eesti tarbimine olnud 800 megavati juures, Narvas on toodetu sellest 400MW ümber Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kust tuleb Eestis elekter 2030? kommenteerimine on välja lülitatud)

Kaitsetööstuse kaitsevõime „tiigrihüppe“ loojana

Arvamuslugu Postimehes 26. veebruaril 2019

Eesti rahvuslik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Mida tugevam on Eesti kaitsetööstus, seda tugevam on Eesti kaitsevõime. Meil ei ole võimalik üles ehitada veenvat riigikaitset ilma kaitsetööstuslike võimeteta, mis toetavad otseselt sõjalisi ning sisejulgeolekuga tegelevaid  asutusi nende ülesannete täitmisel. Näiteks täna, rahu ajal teostab meie kaitseväe soomukite hooldust eraettevõte. Kas me kujutame ette, et kriisi või sõjaajal ei tule antud ettevõtte võimet käsitleda osana meie laiapindsest kaitsevõimest ja nende võimekusi kaasata Eesti kaitsmisesse? Täpselt sama kehtib kõigi Eesti  kaitsetööstuse ettevõtete puhul, valmistagu nad saapaid, miine, laevu või autonoomseid platvorme. Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kaitsetööstuse kaitsevõime „tiigrihüppe“ loojana kommenteerimine on välja lülitatud)

Kas Eesti on küllalt lame maa? MEIE ja NEMAD

Arvamusartikkel Postimehes 3. veebruaril 2019

Juhtusin mõni aeg tagasi arutama Eesti tuleviku üle ühe tuntud Eesti ettevõtjaga. Kahtluseta igati patriootliku ja isamaalise inimesega, kes ütles lause, mis minu kõrva riivas ja mille mõte oli umbes selline – kuskil on Eesti poliitiline eliit, NEMAD, kes peavad Eesti riigi eest vastutust kandma ja loomulikult siis ka kaasuvaid õigusi ja kohustusi realiseerima. Ma võtsin selle loo kirjutada, sest see on olemuslik käsitlus, mida tuleb valimiste eel erinevates seltskondades Eesti elu üle arutledes üsna tihti ette ja mida ma põhimõtteliselt ei jaga. Ehk kuskil on NEMAD (kellel on õigused, kohustus ja vastutus tegutseda Eesti riigi ja ühiskonna edasi viimise nimel) ja siis oleme MEIE, kes istub nagu publik saalis ja vaatab etendust, vahel plaksutab aga enamus aja tervitab laval olijaid vilekooriga ega taju ennast vastutavana laval toimuva osas. Eesti suuruses ühiskonnas ei saa see nii põhimõtteliselt olla. Kõik Eestis mõju omavad inimesed, olgu see mõju nende ekspertiisist, ametikohast või suhetest lähtuv, peavad olema laval. Õigust ega ruumi publikusse jääda olla ei ole. Räägime me siis ettevõtjates, loomeinimestest, teadlastest, ametnikest. Neil on kohustus lisaks oma professionaalsele tegevusele panustada Eesti ühiskonna tulevikuvisiooni sõnastamisse ja realiseerimisse. Ei ole kuskil NEID, kes teevad ja on. Olemegi ainult MEIE. Olari Taali vastutus ettevõtjana Eesti tuleviku osas ei ole väiksem kui Igor Kravtšenkol Riigikogu liikmena. Continue reading

| Juhtimine, Rahandus-majandus Kommentaarid (Kas Eesti on küllalt lame maa? MEIE ja NEMAD kommenteerimine on välja lülitatud)