Eesti energiakava

Lugu ilmus Postimehe arvamusküljel 17.09.2021

Eesti energiakava eesmärk on tagada Eesti tarbijate energiavarustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja Eesti majanduse konkurentsivõimet toetavalt. Antud visioon põhineb kolmel sambal.

Esmalt tuleb tagada tarbijate varustuskindlus, et tuled põleks ja kodud oleksid soojad. Seda tuleb  teha kliimaneutraalsel moel, vältides CO2 emissioonide tekkimist varustuskindluse tagamiseks vajaliku energia tootmisel. Ja see tuleb saavutada viisil, et kliimaneutraalsel kujul tagatav varustuskindlus looks täiendavaid töökohti ja majanduslikku heaolu Eesti ühiskonnale.

Nende eesmärkide saavutamiseks toimub energiamajanduse elektrifitseerimine. Ilma laialdase elektrifitseerimiseta on eelnevalt nimetatud eesmärke keeruline saavutada. Rääkides Eesti tuleviku energiamajandusest, räägime me eelkõige elektri tootmisest, salvestamisest ja tarbimisest. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

september 20, 2021 | Energeetika Kommentaarid (0)

Euroopa kaitsefond aitab Eesti kaitsetööstuse uuele tasemele

Eesti eestvedamisel leppis Euroopa Liit 2017. aastal kokku Euroopa kaitsetööstuse arendamise tegevuskavas, mille eesmärgiks on vähendada liidu relvasüsteemide killustatust, täita võimelünki ja suurendada Euroopa konkurentsivõimelisust kaitsealases teadus- ja arendustegevustes.

Selle tulemusena investeerib EL aastatel 2019-2020 Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) kaudu 500 miljonit eurot ja aastatel 2021-2027 Euroopa kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu 8 miljardit eurot Euroopa kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

aprill 15, 2021 | Rahandus-majandus Kommentaarid (Euroopa kaitsefond aitab Eesti kaitsetööstuse uuele tasemele kommenteerimine on välja lülitatud)

Texase õppetunnid Eesti energiavarustuskindlusele

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 15.03.2021

Vaatasin üle nädalavahetuse läbi ka Eesti meedias tähelepanu saanud Texase energiasüsteemi häired seoses sealsete erakordsete külmadega (meie mõistes mõõdukas kuni -20 kraadi) ja mida me peaksime nende valguses Eesti energiasüsteemis tähele panema. Kuigi palju oli jutt elektrikatkestustest ja elektrivarustuse probleemidest, olid peamiste hädade tegelik põhjus hoopis gaasisüsteemi poolel, gaasisüsteem külmus osaliselt ja elektrijaamadel ei olnud piisvalt kütust töötamiseks. Kaasa ei aidanud ka tuuma-, tuule- ja söejaamade rikked seadmete külmumisest tingituna. Mida tuleb aga rõhutada, kui avalikest aruteludes kõlas läbi sõna blackout ehk Texase elektrisüsteemi kustumine, siis tegelikkuses seda ei juhtunud, olid lihtsalt juhitud tarbimise piiramised. Mingitel hetkedel oli ca 30% tootmisvõimsustest puudu. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

märts 16, 2021 | Energeetika Kommentaarid (Texase õppetunnid Eesti energiavarustuskindlusele kommenteerimine on välja lülitatud)

ELERINGI JUHI TAAVI VESKIMÄGI INTERVJUU: riik pingutas taastuvenergia nuumamisega üle

Intervjuu Õhtulehes 12.03.2021

Intervjueeris Nils Niitra

  • Kui rääkida autodest, siis kas teie usute pigem bensiini, diislisse, gaasi või vesinikku?

Mina arvan ja me valmistame ka elektrivõrgu arengukava ette selliselt, et kogu autopark elektrifitseerub.

  • Kas tarbimine suureneb elektriautode tõttu 10, 15 või 30 protsenti?

Aastane tarbimine kasvab veerandi võrra kindlasti, aga eks see toimub samm-sammult. Eleringi võrk ehk suured liinid suurtel mastidel on selleks valmis, aga kindlasti on tarbimise kasv suur väljakutse jaotusvõrgule, mis jõuab kodudesse.

Post to Twitter Tweet This Post

märts 15, 2021 | Energeetika Kommentaarid (ELERINGI JUHI TAAVI VESKIMÄGI INTERVJUU: riik pingutas taastuvenergia nuumamisega üle kommenteerimine on välja lülitatud)

Elering hoiab tuled põlemas

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 16.02.2021

Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Jahedamad õhutemperatuurid toovad energia varustuskindluse teemad inimeste mõtetesse. Arusaadavalt, sest igaüks meist tajub omaenda ja ühiskonna haavatavust, kui õues on ilm külm ja elekter peaks ära olema. Selles olukorras ei taha meist olla keegi. Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Sellepärast ei tee me kodude soojana ja tulede põlemas hoidmisel ühelgi 8760 tunnil aastas kompromisse. Me ei mängi selle eesmärgi täitmisega. Kui analüüsid peaksid näitama arvestatavat riski selle eesmärgi saavutamisel, rakendame me koheselt kõiki vajalikke meetmeid selle riski kõrvaldamiseks, küsimata tehnoloogiast või hinnast. Kõige kallim on elekter elektri puudumisel. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

veebruar 17, 2021 | Energeetika Kommentaarid (Elering hoiab tuled põlemas kommenteerimine on välja lülitatud)

Eesti elektrivarustuskindluse plaan

Arvamusartikkel 14.09.2020 Postimehes

Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Kogemuslikult saab järeldada, et seni, kuni tuled põlevad ja toad on soojad, jätavad energiavarustuse küsimused inimesi külmaks. Aga seda ainult hetkeni, kui tuled kustuvad ja toad on külmad. Järgmisel hetkel on energeetikud esilehekülgedel. Seega hea töö tunnus on see, kui nendel teemadel avalikku arutelu ei ole. Siis oleme meie Eleringis koos elektritootjate, tootvate tarbijate, müüjate, jaotusvõrguettevõtjate ja kõigi nendega, kes aitavad energiasüsteemi töös hoida, teinud oma tööd hästi. Ja selgitanud oma tegevust piisavalt. Ühiskonnas on usaldus. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

september 16, 2020 | Energeetika Kommentaarid (Eesti elektrivarustuskindluse plaan kommenteerimine on välja lülitatud)

Vesinik uue tegijana ühtsel energiaturul

Arvamuslugu Äripäevas 16.07.2020

Eleringi visioon energiaturu arendamisel on olnud luua ühtne, erinevaid energiakandjaid ja müüjaid üle riigi piiride omavahel konkureerima panev energia hulgi- kui jaeturg. Oleme elektri ja maagaasi turu arendamisel viimase 10 aasta jooksul jõudsalt liikunud selle visiooni realiseerimise suunas. Tuleviku väljakutse on integreerida vesinik erinevaid energiakandjaid ühendavale ühtsele Euroopa energiaturule. Võimaldades vesinikul konkureerida elektri ja gaasi vastu võrdsetel alustel, saab selgeks, milline energiakandja teeb ära sama töö tarbija jaoks kõige efektiivsemal viisil. Euroopa Komisjon avalikustas juulikuu alguses omapoolse vesiniku kasutuselevõtmise strateegia, saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsus. Vesinikul on selles keskne roll. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

juuli 17, 2020 | Energeetika Kommentaarid (4)

Eesti kodude elektrivarustuskindlusega ei saa mängida

Arvamuslugu Postimehes 30.06.2020

Elektrikaubandus Valgevenega lõpeb 2025

Alustan kõige olulisemast. Eesti positsioon on olnud, et elektrikaubandus nii Valgevene kui Venemaaga sh Kaliningradi oblast (edaspidi kolmandate riikidega) lõpeb aastal 2025 koos Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Peale 2025. aastat ei jää Balti riike nende riikide, sh Kaliningradi oblastiga ühendama ühtegi elektriliini ja ei saa toimuma ka mingit elektrikaubandust. See on Balti riikide elektrisüsteemihaldurite vahel kokku lepitud positsioon. Seega eelmisel nädalal lahvatanud elektrikaubanduse tuleviku küsimus peale Astravetsi tuumajaama käiku minemist on, milliseid riske on Balti riigid valmis võtma lähema viie aasta jooksul ehk perioodil 2021-2026. Ja siin on tõesti riski hinnangud ja apetiit Eestil-Lätil võrreldes Leeduga veidi teised. Oleme alalhoidlikumad, ega taha võtta riski, et kaotame elektriühendused kolmandate riikidega enne 2025. aasta lõppu. Tarbijate elektrivarustuskindlus on selleks kaugelt liiga oluline. Astravetsi jaama ehitust ühenduste katkestamine nagunii enam ei peataks, mis võiks olla selle positsiooni ratsionaalsus taotlus. Hoiame küll tuled põlemas ka ilma kolmandate riikide ühendusteta, aga ühenduste läbilõikamise hind on ühiskonna jaoks liiga kallis. Peame mõtlema ka Eesti majanduse konkurentsivõime peale. Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

juuli 1, 2020 | Energeetika Kommentaarid (Eesti kodude elektrivarustuskindlusega ei saa mängida kommenteerimine on välja lülitatud)

Taastuvenergia surub Vene elektri Baltimaadest välja

Kes veel mäletab, kuigi tänast avaliku arutelu „mälu“ arvestades on see ebatõenäoline, siis eelmisel aastal oli suurem avalik vaidlus sellest, mis ikkagi sulgeb Eesti Energia Narva elektrijaamad? Kõlas hääli, et Vene elektri import võtab Narva jaamades töö ja inimestelt töökohad. Elering tollal ütles üheselt, et see ei ole mitte Vene elektri import, vaid taastuvenergia ja CO2 hind. Viimastel kuudel oleme saanud nautida ajalooliselt odavaid elektri hindu Eestis ja teistes Põhjamaades. Palju õnne, turu avamine ja ühendamine ühtseks Läänemere regionaalseks energiaturuks on need hinnad tarbijatele toonud! Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

aprill 22, 2020 | Energeetika | , Kommentaarid (Taastuvenergia surub Vene elektri Baltimaadest välja kommenteerimine on välja lülitatud)

Kuidas koroonakriis meie elusid muutis

Intervjuu Eesti Ekspressi loole “Nähtamatu vaenlane vs Eesti: kuidas koroonakriis meie elusid muutis” 16.04.2020
Intervjueeris Greete Lehepuu

Kui palju viimase kuu jooksul telefoniga rääkimine kasvanud on? Kas tuleb mitu korda päevas telefoni akut laadida?

Töötamisest on saanud üks lõputu 7×24 kestev audio- või videokonverents. Hommikul alustad, õhtul hilja lõpetad, navigeerides erinevate suhtlusplatvormide vahel, hüpates teams’ist zoom’i, zoom’ist bluejeans’i, bluejeans’ist meet’i ja nii edasi. Nagu hetkel, kell on 22.10 ja tööpäev veel ei lõpe… Keeruline on selle tohutu suhtlemise sees kuulda iseenda mõtteid. Kirjutamine on hea. Kirjutamine on tänases päevas täiesti meditatiivne.

Continue reading →

Post to Twitter Tweet This Post

aprill 21, 2020 | Energeetika, Juhtimine Kommentaarid (Kuidas koroonakriis meie elusid muutis kommenteerimine on välja lülitatud)