Arvamuslugu ajakirjas Edasi 12.10.2021
Antud lugu autentsuse paradoksist on ajendatud viimase aja Euroopa aruteludest kliimapoliitika ja selle mõju üle energeetikale. Kui palju peaks olema meil ausat julgust öelda väärtuste põhiseid asju, mida enamus kuulda ei soovi; ja palju käitumislikku ettevaatlikust jätta asju ütlemata, sest aus tõde riivab paljude maailmapilti. Continue reading
Lugu ilmus Postimehe arvamusküljel 17.09.2021
Eesti energiakava eesmärk on tagada Eesti tarbijate energiavarustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja Eesti majanduse konkurentsivõimet toetavalt. Antud visioon põhineb kolmel sambal.
Esmalt tuleb tagada tarbijate varustuskindlus, et tuled põleks ja kodud oleksid soojad. Seda tuleb teha kliimaneutraalsel moel, vältides CO2 emissioonide tekkimist varustuskindluse tagamiseks vajaliku energia tootmisel. Ja see tuleb saavutada viisil, et kliimaneutraalsel kujul tagatav varustuskindlus looks täiendavaid töökohti ja majanduslikku heaolu Eesti ühiskonnale.
Nende eesmärkide saavutamiseks toimub energiamajanduse elektrifitseerimine. Ilma laialdase elektrifitseerimiseta on eelnevalt nimetatud eesmärke keeruline saavutada. Rääkides Eesti tuleviku energiamajandusest, räägime me eelkõige elektri tootmisest, salvestamisest ja tarbimisest. Continue reading
Eesti eestvedamisel leppis Euroopa Liit 2017. aastal kokku Euroopa kaitsetööstuse arendamise tegevuskavas, mille eesmärgiks on vähendada liidu relvasüsteemide killustatust, täita võimelünki ja suurendada Euroopa konkurentsivõimelisust kaitsealases teadus- ja arendustegevustes.
Selle tulemusena investeerib EL aastatel 2019-2020 Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) kaudu 500 miljonit eurot ja aastatel 2021-2027 Euroopa kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu 8 miljardit eurot Euroopa kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse. Continue reading
Arvamuslugu Eesti Päevalehes 15.03.2021
Vaatasin üle nädalavahetuse läbi ka Eesti meedias tähelepanu saanud Texase energiasüsteemi häired seoses sealsete erakordsete külmadega (meie mõistes mõõdukas kuni -20 kraadi) ja mida me peaksime nende valguses Eesti energiasüsteemis tähele panema. Kuigi palju oli jutt elektrikatkestustest ja elektrivarustuse probleemidest, olid peamiste hädade tegelik põhjus hoopis gaasisüsteemi poolel, gaasisüsteem külmus osaliselt ja elektrijaamadel ei olnud piisvalt kütust töötamiseks. Kaasa ei aidanud ka tuuma-, tuule- ja söejaamade rikked seadmete külmumisest tingituna. Mida tuleb aga rõhutada, kui avalikest aruteludes kõlas läbi sõna blackout ehk Texase elektrisüsteemi kustumine, siis tegelikkuses seda ei juhtunud, olid lihtsalt juhitud tarbimise piiramised. Mingitel hetkedel oli ca 30% tootmisvõimsustest puudu. Continue reading
Intervjuu Õhtulehes 12.03.2021
Intervjueeris Nils Niitra
Mina arvan ja me valmistame ka elektrivõrgu arengukava ette selliselt, et kogu autopark elektrifitseerub.
Aastane tarbimine kasvab veerandi võrra kindlasti, aga eks see toimub samm-sammult. Eleringi võrk ehk suured liinid suurtel mastidel on selleks valmis, aga kindlasti on tarbimise kasv suur väljakutse jaotusvõrgule, mis jõuab kodudesse.
Arvamuslugu Eesti Päevalehes 16.02.2021
Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Jahedamad õhutemperatuurid toovad energia varustuskindluse teemad inimeste mõtetesse. Arusaadavalt, sest igaüks meist tajub omaenda ja ühiskonna haavatavust, kui õues on ilm külm ja elekter peaks ära olema. Selles olukorras ei taha meist olla keegi. Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Sellepärast ei tee me kodude soojana ja tulede põlemas hoidmisel ühelgi 8760 tunnil aastas kompromisse. Me ei mängi selle eesmärgi täitmisega. Kui analüüsid peaksid näitama arvestatavat riski selle eesmärgi saavutamisel, rakendame me koheselt kõiki vajalikke meetmeid selle riski kõrvaldamiseks, küsimata tehnoloogiast või hinnast. Kõige kallim on elekter elektri puudumisel. Continue reading
Arvamusartikkel 14.09.2020 Postimehes
Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Kogemuslikult saab järeldada, et seni, kuni tuled põlevad ja toad on soojad, jätavad energiavarustuse küsimused inimesi külmaks. Aga seda ainult hetkeni, kui tuled kustuvad ja toad on külmad. Järgmisel hetkel on energeetikud esilehekülgedel. Seega hea töö tunnus on see, kui nendel teemadel avalikku arutelu ei ole. Siis oleme meie Eleringis koos elektritootjate, tootvate tarbijate, müüjate, jaotusvõrguettevõtjate ja kõigi nendega, kes aitavad energiasüsteemi töös hoida, teinud oma tööd hästi. Ja selgitanud oma tegevust piisavalt. Ühiskonnas on usaldus. Continue reading
Arvamuslugu Äripäevas 16.07.2020
Eleringi visioon energiaturu arendamisel on olnud luua ühtne, erinevaid energiakandjaid ja müüjaid üle riigi piiride omavahel konkureerima panev energia hulgi- kui jaeturg. Oleme elektri ja maagaasi turu arendamisel viimase 10 aasta jooksul jõudsalt liikunud selle visiooni realiseerimise suunas. Tuleviku väljakutse on integreerida vesinik erinevaid energiakandjaid ühendavale ühtsele Euroopa energiaturule. Võimaldades vesinikul konkureerida elektri ja gaasi vastu võrdsetel alustel, saab selgeks, milline energiakandja teeb ära sama töö tarbija jaoks kõige efektiivsemal viisil. Euroopa Komisjon avalikustas juulikuu alguses omapoolse vesiniku kasutuselevõtmise strateegia, saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsus. Vesinikul on selles keskne roll. Continue reading
Arvamuslugu Postimehes 30.06.2020
Elektrikaubandus Valgevenega lõpeb 2025
Alustan kõige olulisemast. Eesti positsioon on olnud, et elektrikaubandus nii Valgevene kui Venemaaga sh Kaliningradi oblast (edaspidi kolmandate riikidega) lõpeb aastal 2025 koos Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Peale 2025. aastat ei jää Balti riike nende riikide, sh Kaliningradi oblastiga ühendama ühtegi elektriliini ja ei saa toimuma ka mingit elektrikaubandust. See on Balti riikide elektrisüsteemihaldurite vahel kokku lepitud positsioon. Seega eelmisel nädalal lahvatanud elektrikaubanduse tuleviku küsimus peale Astravetsi tuumajaama käiku minemist on, milliseid riske on Balti riigid valmis võtma lähema viie aasta jooksul ehk perioodil 2021-2026. Ja siin on tõesti riski hinnangud ja apetiit Eestil-Lätil võrreldes Leeduga veidi teised. Oleme alalhoidlikumad, ega taha võtta riski, et kaotame elektriühendused kolmandate riikidega enne 2025. aasta lõppu. Tarbijate elektrivarustuskindlus on selleks kaugelt liiga oluline. Astravetsi jaama ehitust ühenduste katkestamine nagunii enam ei peataks, mis võiks olla selle positsiooni ratsionaalsus taotlus. Hoiame küll tuled põlemas ka ilma kolmandate riikide ühendusteta, aga ühenduste läbilõikamise hind on ühiskonna jaoks liiga kallis. Peame mõtlema ka Eesti majanduse konkurentsivõime peale. Continue reading
Kes veel mäletab, kuigi tänast avaliku arutelu „mälu“ arvestades on see ebatõenäoline, siis eelmisel aastal oli suurem avalik vaidlus sellest, mis ikkagi sulgeb Eesti Energia Narva elektrijaamad? Kõlas hääli, et Vene elektri import võtab Narva jaamades töö ja inimestelt töökohad. Elering tollal ütles üheselt, et see ei ole mitte Vene elektri import, vaid taastuvenergia ja CO2 hind. Viimastel kuudel oleme saanud nautida ajalooliselt odavaid elektri hindu Eestis ja teistes Põhjamaades. Palju õnne, turu avamine ja ühendamine ühtseks Läänemere regionaalseks energiaturuks on need hinnad tarbijatele toonud! Continue reading
