Elering hoiab tuled põlemas

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 16.02.2021

Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasivarustuse tagamise eest. Jahedamad õhutemperatuurid toovad energia varustuskindluse teemad inimeste mõtetesse. Arusaadavalt, sest igaüks meist tajub omaenda ja ühiskonna haavatavust, kui õues on ilm külm ja elekter peaks ära olema. Selles olukorras ei taha meist olla keegi. Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Sellepärast ei tee me kodude soojana ja tulede põlemas hoidmisel ühelgi 8760 tunnil aastas kompromisse. Me ei mängi selle eesmärgi täitmisega. Kui analüüsid peaksid näitama arvestatavat riski selle eesmärgi saavutamisel, rakendame me koheselt kõiki vajalikke meetmeid selle riski kõrvaldamiseks, küsimata tehnoloogiast või hinnast. Kõige kallim on elekter elektri puudumisel.

Sellepärast on igati asjakohane käia keset talve veel kord läbi Eesti elektri varustuskindluse lühi- ja pikaajalised perspektiivid. Esmalt pilk elektrivarustuskindlusele viimasel nädalal, kus jahedad ilmad on kestnud juba jaanuari algusest ja eelmine nädal oli tavapärasest külmem. Elering jälgis külmade ilmadega tähelepanelikult elektrisüsteemi piisavust Läänemere regioonis, sh Eestis osana suuremast elektriturust, elektrisüsteemist. Kokkuvõttena võib öelda, et elektrisüsteemi piisavuse varu regioonis oli hea. Igal aastal Eleringi poolt koos kõigi teiste Euroopa „eleringidega“ avaldatud elektrisüsteemi piisavuse aruandega eeldatud tasemel. Arvestatav hulk turupõhiseid elektritootmise võimsusi, lisaks regiooni „eleringide“ käsutuses olevad reservid nagu meie Kiisa avariielektrijaamad 250MW jäid ka  tiputarbimise ajal kasutamata. Ka mõne elektrisüsteemi elemendi ootamatu rike poleks olnud probleemiks nendel külmadel, suhteliselt tuulevaiksetel ilmadel. Süsteem ei olnud stressis.

Energiasüsteemis ei piisa mõistetavalt ainult üks talv ette vaadata. Seepärast teeme analüüse ja vaatame ette elektrisüsteemi piisavuse osas tarbijate varustuskindluse tagamisel 10 aastat. Elering vaatab järgmise 10 aasta elektri varustuskindlust kõigi elektrisüsteemi oluliste lülide kaupa. Elektritarbijat Eidaperes ei huvita, miks tuled ei põle. Kas tuled ei põle ebapiisava või rikkelise võrguühenduse tõttu, elektrisüsteemi halva juhtimise, elektritootmise ebapiisavuse või küberrünnakute tõttu. Tarbija varustuskindluse tagamiseks tuleb tegeleda kõigi nende elementidega nii üheskoos kui igaühega eraldi.

 

Elektri tootmine ületab tarbimise

Üleeuroopalise analüüsi andmetele tuginevalt on aastal 2030 Euroopas üle 800 gigavati kindlaid tootmisvõimsusi. Samas jääb talvine tiputarbimine alla 700 gigavati. Euroopas on tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks olemas ja Eestil on ligikaudu 2,5 gigavati ulatuses välisühendusi, võrreldes ligi 1,7 gigavatise Eesti tiputarbimisega. Viimase kümnendi Eleringi elektrivõrgu töökindlus on olnud eeskujulik – ca 99,9 protsenti, mis annab kindlustunde, et elekter jõuab suuremate tarbimiskeskusteni. 2020. aastal jäi Eleringil andmata elektrienergiat ainult ühe tavalise eramaja aastase elektritarbimise võrra 10,3 MWh.

Kõigi Euroopa „eleringide“ ühise analüüsi tulemusena võib esineda Eestis 2030 aastal olukord, kus tarbimine jääb turupõhiselt tootmisega osaliselt katmata keskmiselt 0,8 tunnil ja keskmiselt 0,14 gigavatt-tunni ulatuses aastas. See on olulisel määral vähem Eesti soovituslikust varustuskindluse standardist 9 tundi, mille puhul osaline turuhindadest lähtuv tarbimise allakoormamine on ühiskonnale odavam kui uute tootmisvõimsuste ehitamine. Antud tõenäosuslik analüüs on tehtud kogu Euroopa elektrisüsteemi parimat teadmist arvestades kolme erineva arvutusmudeliga, kasutades Monte Carlo simulatsioone 35 erineva aasta reaalsete kliimaandmetega.

Eleringi poolt Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuring näitas Eesti juhitava tarbimise potentsiaalseks mahuks sõltuvalt aastaajast 200-400 megavatti, mis on kordades suurem kui tootmise-tarbimise tasakaalu saavutamiseks vajalik paindlikkus igal süsteemi opereerimise tunnil. Lisaks siis kõigi „eleringide“ kasutuses olevad reservtootmisvõimsused.

Oluline on rõhutada varustuskindluse tagamisel kasvavat tuuleelektrijaamade rolli, millest lähtuvalt on sünkroniseerimise kõrval kerkimas Eleringi teiseks oluliseks võrgu arendamise prioriteediks Läänemere avamere võrgu rajamine. Miks? Elering arendab nii laiemat Läänemere elektrivõrku kui konkreetset Eesti-Läti mereühendust just varustuskindluse vaates. Selline võrk lisab ühendusi teiste riikidega ja võimaldab samal ajal liituda võrguga avamere elektrijaamadel. Vaadates taastuvenergia arengut, võime üsna kindlad olla, et saame 2030. aastal ka seda potentsiaali osaliselt varustuskindluse tagamisel arvesse võtta. Ainuüksi Põhjamaades tekib juba mõne aasta jooksul 70 teravatt-tunni ulatuses uusi tuuleparke. Üleeuroopaliselt saab 2030 käsitleda 16% tuuleelektrijaamade võimsust kui kindlat võimsust. Aga erinevad salvestusviisid on kiires arengus ja koos salvestusvõimekusega saab taastuvenergia tootmisseadmete energiat arvestada oluliselt suuremal määral varustuskindluse tagamisel kindla võimsusena. On täiesti vale, et tuule- ja päikeseelektrijaamad ei panusta varustuskindlusesse, meie tuleviku elektrivarustuskindlus põhinebki arvestataval määral tuule-ja päikeseelektrijaamades toodetud energiale.

Koos süsteemipiisavusega vaatame lisaks kriisistsenaariume, millest kõige reaalsem võib olla Balti riikide erakorraline eraldumine Venemaast ja saartalitusse langemine. Sellise olukorra jaoks vajame Eestisse 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsuseid, et süsteemi töökindlalt opereerida võimalikes kriisides koos Läti ja Leedu kolleegidega. Eesti elektritootjate esitatud andmete põhjal on ka 2030. aastal selline kogus võimsusi Eestis jätkuvalt olemas. Ja kui igal aastal teostatava uuringu alusel (järgmine 2021 detsember) ei peaks olema 1000MW kindlat tootmisvõimsust olemas, siis vähemalt sellel kümnendil rakendame strateegilise reservi mehhanismi antud võimsuse Eestis hoidmiseks, tagamaks ka kriisiolukordades tarbijate elektrivarustuskindlus. Seega oleme planeerinud arvestatavad varutegurid elektrisüsteemi, saamaks hakkama ka väga keerulistes olukordades.

Olgu lõpetuseks veekord siia juurde üle korratud kõikide Eesti  inimeste rahustuseks, et ükski analüüs, ei tõenäosuslik ega konkreetsete elektrijaamade kättesaadavuse hinnang, ei näita, et Eesti tarbijate elektriga varustamisel esineks 2030. aastal probleeme. Võime kinnitada, et kui ükski usaldusväärsetel algandmetel põhinev analüüs sellist probleemi kinnitaks, siis me astume koheselt samme selle probleemi lahendamiseks. Ka Eleringile meeldib olemuslikult rohkem elektrijaamasid enam kui vähem elektrijaamasid. Meie töö on lihtsam. Aga me ei pea eetiliseks suruda kätt tarbija taskusse ja võtta sealt elektritootjatele raha nende investeeringute kasumlikusse kindlustamiseks, kui selleks otsest vajadust ei ole.

Eleringi visioon on hoida Eesti inimeste kodud soojad ja tuled põlemas kliimaneutraalsel moel. Elering ise on seadnud endale sihiks olla süsinikuneutraalne 2030. aastaks. Energiapoliitika ei ole väärtuste vaba ja meie väärtustega haakuvad Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi valitsuse kliimapoliitilised sihid. Soovime neid oma turupõhiste tegevusega Eesti tarbijate varustuskindluse tagamisel toetada.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.