Vesinik uue tegijana ühtsel energiaturul

Arvamuslugu Äripäevas 16.07.2020

Eleringi visioon energiaturu arendamisel on olnud luua ühtne, erinevaid energiakandjaid ja müüjaid üle riigi piiride omavahel konkureerima panev energia hulgi- kui jaeturg. Oleme elektri ja maagaasi turu arendamisel viimase 10 aasta jooksul jõudsalt liikunud selle visiooni realiseerimise suunas. Tuleviku väljakutse on integreerida vesinik erinevaid energiakandjaid ühendavale ühtsele Euroopa energiaturule. Võimaldades vesinikul konkureerida elektri ja gaasi vastu võrdsetel alustel, saab selgeks, milline energiakandja teeb ära sama töö tarbija jaoks kõige efektiivsemal viisil. Euroopa Komisjon avalikustas juulikuu alguses omapoolse vesiniku kasutuselevõtmise strateegia, saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsus. Vesinikul on selles keskne roll.

EL-i 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha suuri muutuseid primaarenergia tarbimises, fossiilsete kütuste tarbimise arvele langeb täna 75% EL-is emiteeritavatest kasvuhoonegaasidest. EL strateegilise visiooni järgi peaks vesinik moodustama 2050. aastal 13-14% Euroopa energiaportfellist. Aastaks 2024 on eesmärk Euroopas paigaldada vähemalt kuue gigavati ulatuses võimsusi vesiniku tootmiseks ja aastaks 2030 tootmisvõimsuste loomist 40 gigavati ulatuses.

Euroopa Komisjon on võtnud Euroopa majanduse taasteplaani ja roheleppe läbi initsiatiivi, kiirendamaks puhtale energiasüsteemile üleminekut. Sellel strateegial on kolm alustala. Esiteks, erinevate energiatarbijate ühtne ja efektiivsem koos kasutamine, teiseks, elektrifitseerimine ning kolmandaks, puhaste kütuse kasutamise soodustamine. Puhastest kütuste hulgast tõuseb esile vesinik, põhjusel, et see on kõige puhtam, seda saab erinevalt elektrist pikaajaliselt salvestada ja seda saab kasutada seal, kus täielik elektrifitseerimine pole võimalik või mõistlik.

Tänasel päeval toodetud vesinikust on enamik nii-öelda hall vesinik, mis toodetakse maagaasist, kui sellest eraldada CO2, mis paisatakse atmosfääri. Euroopa liidu eesmärk on toetada taastuvenergiast ja veest toodetud rohelist vesinikku, mis CO2 ei emiteeri.

Eleringi huvi, toetamaks Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist majanduslikult efektiivsel moel on kahene. Esiteks, kasutada maksimaalselt ära olemasolevat maagaasisüsteemi tulevikus  vesiniku transportimiseks. Elering on hetkel tegemas koos TalTechiga uuringut saamaks teada, kui suur oleks vesiniku võimalik osakaal tänases gaasivõrgus ning missugused oleks vajalikud tegevused võrgus, lubamaks suuremat vesiniku osakaalu. See uuring lõpeb plaani järgi selle aasta jooksul.

Teiseks, vesinik omab olulist rolli tuleviku elektri keskses energiasüsteemis kui energia transpordi ja salvestamise pakkuja. Kuna suur osa tuleviku elektritootmise seadmeid saavad olema mittejuhitava tootmistsükliga ja kaugel tarbimise kohtadest, nt avameres, siis just vesinikku saab kasutada suurte energiakoguste transportimiseks ning üleliigse toodetud elektri salvestamiseks nende hetkede jaoks, kus tuul ei puhu ja päike ei paista. Vesinik omab tulevikus potentsiaalselt olulist rolli, tagamaks igal ajahetkel tarbijate energiaga varustatus ja ühtse energiasüsteemi töökindlus.

Teine suur vesiniku kasutav sektor hakkab olema transport. Linnasisene ja lühimaa transport on soodsam ja mõistlikum elektrifitseerida, kuid pikamaa ja kiiret „tankimist“ vajavad transpordiliikide puhul oleks mõistlik kasutada vesiniku. Põhjus, miks osa transpordist ei ole mõistlik viia üle täiselektriliseks on, et suure energiatarbimisega akusõidukite laadimine võtab kas kaua aega või on laadimisinfrastruktuuri ehitamise mõttes väga-väga kallis.

Kui tuleviku vesinikuturg toimib nii, nagu planeeritud, siis vesiniku ja elektri hinnad hakkavad olema väga otseselt omavahel seotud. Suure taastuvenergia tootmisega tundidel läheb elektrihind alla ja elektritootjatel on mõistlik elektrolüüsida elektrist vesinikku ning salvestada see gaasivõrgus. Kui taastuvenergia tootmine väheneb, on vesinikku võimalik taas muundada elektriks, seejuures ainsaks jääksaaduseks oleks vesi.

Vesinikuenergia transpordi ja salvestuse kandjana toovad rõhutatult meie jaoks pildile just suured avamere tuuleelektrijaamad. Riiklik energia- ja kliimakava näeb ette, et aastaks 2030 on Eestis meretuuleparke võimsuses 1200 MW. Arvestades Eesti pikka rannikujoont ja häid tuuleolusid, on arendajad avaldanud soove paigaldada tuuleparke pea 3000 MW.

Sellisel hulgal elektritootmine Eesti ranniku lähedal nõuab tugevaid ühendusi teiste riikidega. Elering on käima lükkamas Läänemere avamere energiavõrgu kontseptsiooni, mis seoks erinevate ühendustega  Läänemeresse rajatavad erinevad elektritootmise võimsused ja vesinikul saab olema seal kindlasti oluline roll mängida. Näiteks Lätis on võimaik analoogselt maagaasi maa-alusele hoidlale rajada ka sarnane vesinikuhoidla, salvestamaks Läänemerel toodetavat, kuid tootmise hetkel nö üleliigset energiat. Osaliselt saab vesinikku sihtturgude vahel transportida juba olemasoleva maagaasivõrgu kaudu. Olemasolevat gaasivõrku on oluliselt soodsam muuta sobilikuks vesiniku jaoks, kui hakata välja ehitama täiesti eraldiseisvat vesiniku infrastruktuuri. Lisaks on sama energiakoguse transportimiseks pika vahemaa taha soodsam ehitada gaasitoru kui elektrikaabel.

Kokkuvõttes, mida laiem on valik konkureerivaid energiatootmise, transportimise, salvestamise ja tarbimise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel energiaturul, ühtses energiasüsteemis, seda efektiivsem on kogu energiamajandus seatud kliimaeesmärkide saavutamisel. Vesinikul on sellel turul tulevikus kindlasti oluline roll mängida. Vesiniku kasutuselevõtmine eeldab suurte taastuvelektri tootmise- ja salvestusvõimsuste olemasolu ja oskust integreerida uus energiakandja valutult seniste elektri- ja gaasisüsteemidega. Eesti on uute Euroopa energiaprioriteetide valguses väga heal lähtepositsioonil, kuna elektri- kui gaasisüsteemi ja turu arendamine on käinud ühtses vaates Eleringis juba viimased 10 aastat.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

4 Responses to Vesinik uue tegijana ühtsel energiaturul

  1. Renaldo says:

    Kas Eestis on mõttekas investeerida ka vesiniku tootmisesse ja kui, siis millisesse tehnoloogiasse (momendil palju ja enamus siiski ysna kulukad).

    • Tere Rendaldo, meil on plaan lükata liikuma selline initsiatiiv nagu Baltic Sea Offshore Grid Iniative. Ilmselgelt tuleb see vesiniku teema lauale kui sul on mingil ajahetkel palju üleliigset energiat. Suured tuuleelektrijaamad väikeste energiaüsteemide (või mitte piisavate ühenduste olemasolul) puhul seda tingivad. Eks see ole selline “keep eye on” teema hetkel, meil on ka mitu uuringut hetkel töös ala palju on võimalik panna vesinikku tänasesse maagaasisüsteemi etc. Hoiame silmad lahti ja õpime.

  2. Suurepärane perspektiiv Eestile vesinikuga seoses!
    Kas CEF vahendite kaasamiseks ei peaks Läänemere energiavõrgu käivitamine toimuma kiiremini? Lihulast 330 kV liini jätkumine üle päikselise ja tuulise Saaremaa Gotlandini avaks hulganisti investeerimisvõimalusi ….
    Kas veel oleks võimalik peatada Rail Baltic kallis elektrifitseerimine, seada EE Kihnu merepargi projektile avalik rahvusvaheline hoonestusõiguse konkurss kohustusega käivitada selle baasilt vesiniku tootmine ning luua Pärnusse kütuseterminal rongidele ja vesiniku laevadega ekspordiks?

    • Tere Sulev, ilmselt ei taha keegi 330kV õhuliini näha saartel. Seega tuleb toimetada meres ja seda me tahamegi teha. Nö kaks ühes. Tugevdada riikide vahelisi ühendusi nii võrgu töökindluse kui energiakaubanduse seisukohalt ja samas võimaldada transparentselt oksjonide alusel liituda nö plug&play loogikas avamere tuuleelektrijaamadel kiirelt võrguga. Ühesõnaga me oleme võtnud initsiatiivi, et koostöös teiste Läänemere “eleringidega” asuda arendama mere ja maismaa energiavõrku ühest loogikast lähtuvalt. See võib sisaldada nii elektri, “rohelise” gaasi kui vesiniku infrastruktuuri. Kahjuks ei ole see tehtav majanduse taastepaketi 3+3 aastat loogikas, küll saaks selles loogikas teha nt Lihula alajaama 330kV alajaamaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.