Ühiskonna hirmutamine omakasu eesmärgil on vastutustundetu

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 06.10.2022

2022/23. aasta talve vaates on energia varustuskindluse riskid Venemaa algatatud sõjategevuse tõttu oluliselt kasvanud. Elering on astunud kümneid erakorralisi samme selle riski maandamiseks Eesti elektri- ja gaasi tarbijatele. Gaasimajanduses on Eleringi ülesanne vastavalt maagaasiseadusele tagada gaasisüsteemi varustuskindlus. Gaasi peavad ostma oma tarbijatele gaasimüüjad. Näiteks minu enda gaasimüüja on Eesti Gaas. Seega Eesti Gaas peab mulle tarbijana tooma gaasi. Alles siis, kui gaasimüüja ei suuda gaasi tuua, sekkub riik. Miks muidu meil avatud turgu üldse vaja on, kui riik peab võtma endale kogu vastutuse infrastruktuuri ehitamisest kuni gaasi tarnimiseni klientidele? Tänaste seaduste järgi Elering ei saa ega tohi osaleda gaasiturul. Gaasitaristu ehk siseriiklik võrk ning välisühendused, mille eest Elering vastutab, on tarbijate varustuskindluse tagamiseks Eestis piisavad.

Teeme koos Läti, Leedu ja Soome elektri- ja gaasisüsteemihalduritega iganädalaselt uuendatavat gaasi piisavuse analüüsi.  Selle analüüsi alusel on regiooni gaasi varustuskindlus Soome- Balti regioonis uue LNG terminali lisandumisel piisav, et importida gaasitarbimise katmiseks vajalik maagaas. Regiooni aastane tarbimine on ca 45 TWh. Tarnekanalitest Klaipeda LNG terminal, uus LNG terminal ja Läti gaasihoidla suudavad tagada üle 65 TWh maagaasi. Prognoosi järgi liigub ca 8 TWh gaasi regioonist Poola suunas. Ka sellisel juhul jääb baasstsenaariumis 6 TWh suurune puhver riskistsenaariumite realiseerumisel kõige kriitilisematel hetkedel kevad-talvel.

Eesti gaasitarbimine perioodil oktoober kuni märts on 2,5 TWh. Eesti päritoluga gaasimüüjatel on Läti gaasihoidlas hoiustatud 1,3 TWh maagaasi, lisaks sellele Eesti Varude Keskuse strateegiline varu 0,45 TWh ja Eleringi kaitstud tarbijate varu 0,1 TWh. Varude Keskus on kuulutanud välja hanke veel 0,25TWh gaasi ostmiseks. Kindlasti tuleb kasvanud ebakindluse valguses liikuda riikliku varuga 1TWH mahu juurde. Avalikele andmetele tuginedes on Eesti gaasimüüjatel Klaipeda LNG terminali lepinguid 2 TWh ulatuses perioodile oktoober kuni detsember. See katab varuga Eesti gaasitarbimise. Gaasitarbimist, millel ei ole talve vaates veel tarnelepinguid, on Eestis ca 0,5 TWh. Kui erasektori gaasimüüjad ei suuda seda katta, on see vajadusel võimalik katta riiklikust strateegilisest gaasivarust, mis tuleb viia 1TWh-ni hiljemalt uue LNG terminali saabumisega Soome lahe piirkonda. Kõige viimasena sekkub süsteemihaldur ehk Elering, kellel on Läti gaasihoidlas füüsiline gaasivaru, mis on mõeldud kaitstud tarbijatele.

Ühiskonna informeerimiseks tuleb öelda, et septembris oli Eestis gaasi tarbimine 41% väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Augustis oli tarbimise langus 34%. Sealjuures oli september jahedam kui eelmisel aastal (10,2 °C sel aastal versus 10,7°C eelmisel) ehk tarbimise langust ei saa panna soojema ilma arvele. Talve vaates hakkab gaasitarbimise langust kindlasti täiendavalt mõjutama veel soojatootjate osaline üleminek vedelkütustele

Kui me räägime Eesti ja Soome LNG vastuvõtuvõimekuse loomisest, siis on Eleringi roll olnud toru ehitamine kompressorjaamast kaini ja kaipealsed seadmed. Nende töödega oleme me graafikus ja need saavad õigeaegselt valmis. Vastavalt kahe riigi kokkuleppele liigub LNG ujuvterminal sinna poole lahte, kus vastuvõtuvõimekus varem valmis saab ja see ei ole muutunud. Gaasisüsteemi toimimise ja seega varutuskindluse tagamise seisukohast ei ole oluline, kummas sadamas ujuvterminal paiknema hakkab.

Selguse huvides on oluline rõhutada, et Elering ehitab Paldiskis LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekust vastavalt Eesti ja Soome riigi vahel sõlmitud kokkuleppele ja lähtuvalt Soome osapoole poolt renditud ujuvterminali tehnilistest andmetest. Hetkel on ainult üks osapool näidanud üles huvi ujuvterminal Paldiskisse tuua, selleks on FSRU OY,  kes on esitanud seadusest tulenevalt vajaliku liitumistaotluse Eesti gaasisüsteemiga liitumiseks. See liitumistaotlus on aluseks LNG ujuvterminali tehniliste lahenduste disainile ja ehitusele. Kui mõnel kolmandal osapoolel on huvi samuti LNG ujuvterminal Paldiskis gaasivõrguga liita, siis peavad nad esitama liitumistaotluse ja liidetava terminali tehnilised parameetrid. Selle alusel on võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses oleks vaja hetkel rajatavat gaasivõrgu liitumispunkti ümber ehitada mõne teise ujuvterminali gaasisüsteemiga liitmiseks.

Aga veelkord, kuigi  meie analüüsi järgi on gaasi tarneallikad ja infrastruktuur piisav, et katta talvine regiooni gaasi tarbimine, siis alati on kaks LNG ujuvterminali piirkonnas varustuskindluse seisukohast parem kui üks, aga need lahendused ei pea põhinema riigi rahal ja riik ei pea maksumaksjate õlule võtma neid äririske.

 

 

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.