Kasvanud riskide kiuste on energiavarustuskindlus tagatud

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 06.12.2022

Täiendavad riskimaandusmeetmed

24. veebruaril 2022 alanud täiemahuline Venemaa agressioon Ukraina vastu suurendas hüppeliselt Euroopa, sealhulgas Eesti energia varustuskindluse riske. Erakorralise energiasüsteemide riskide hindamise käigus 2022. aasta märtsis tuvastasime Eleringis kaks eriti suurt riski – gaasivarustuse katkemine talvel 2022/2023 ja elektrisüsteemi kustumine Balti elektrisüsteemi mitteplaneeritud eraldamise korral Venemaa poolt. Nende riskide maandamiseks panime kokku mastaapse täiendavate tegevuste plaani, et hoida Eestis tuled põlemas ja kodud soojad. Kuigi ühiskonnas on jätkuvalt hirmu ja ebaselgust, on kõrgeid riske maandavad täiendavad meetmed viimase üheksa kuu jooksul edukalt ellu viidud. Riskid on jätkuvalt olemas, kuid esialgu hinnatutest oluliselt madalamad.

Regiooni gaasivarustuse tagamiseks eeloleval talvel töötasime kevad-talvel välja kolmele sambale tugineva tegevuskava: esiteks gaasitarbimise ajutine vähendamine ja üleminek teistele kütustele,  teiseks varude maksimeerimine ja Eesti riikliku gaasivaru loomine ning kolmandaks täiendava gaasi tarneahela loomine Soome lahe piirkonda. Oleme olnud kõigi kolme töösuuna realiseerimisel väga lühikeses ajaraamis edukad – gaasitarbimine on vähenenud märgatavalt, varud on eeldatust oluliselt suuremad ja täiendava gaasitarneahela jaoks vajalik taristu Soome lahe piirkonnas on valmimas. Gaasivarustuse tagamine on oluline regiooni elektrivarustuse kindlustamisel. Ajalooliselt regiooni imporditud Vene elekter ja Venemaa elektrisüsteemi tugi desünkroniseerimisel tuleb asendada eelkõige Soome ja Balti riikide gaasielektrijaamades toodetava elektriga.

Elektrisüsteemi riskide maandamiseks ja valmisoleku suurendamiseks panime kokku järgneva täiendavate tegevuste paketi:

  1. Elektrienergia kaubanduse täielik lõpetamine Venemaa ja Valgevenega. Kaubavahetuse puudumine vähendab oluliselt Balti elektrisüsteemi kustumise tõenäosust ootamatu saarestumise korral, kuna võimaldab hoida Balti ebabilanssi Venemaa suhtes minimaalsena.
  2. Leedu-Poola piiril (Alytuse alajaamas Leedus) loodud tehniline võimekus erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kokkulepe ja protseduurid Mandri-Euroopa elektrisüsteemi juhtidega erakorralise sünkroniseerimise läbiviimiseks ilma täiendavate kooskõlastusteta on paigas ja sünkroniseerimise läbiviimine võtab aega hinnanguliselt 6-12 tundi.
  3. Kokkulepe ja protseduurid Põhjamaadega sagedusestabiilsust tagavate meetmete rakendamiseks EstLink1, EstLink2 ja NordBalt ühendustel. Kokku saame kasutada kuni 400 MW ulatuses kiireid reservvõimsuseid Põhjamaadest.
  4. Vabariigi Valitsuse otsus hoida ca 1000 MW elektritootmisvõimekust kuni 2026. aasta lõpuni Eesti Energia elektrijaamade põhisena. Eesti Energia on asunud lahendama Narva elektrijaamade jahutusvee kättesaadavuse probleemi Narva veehoidla veetaseme võimalikul alanemisel.
  5. Baltikumi-ülene koordinatsioon suurte tootmisseadmete hoolduste ja remontide ajastuse osas. Kokkulepe Elektrileviga tarbimise piiramiseks 200 MW ulatuses tootmisvõimsuste ebapiisavuse korral.
  6. Hoida kõik Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise investeeringud, turgude arendamise kui elektrisüsteemi juhtimise võimekuse suurendamise tegevused vaatamata kasvanud keerukusele, kallinenud hindadele ja tarneraskustele eelnevalt kokkulepitud ajagraafikutes.

Enneolematult ettearvamatu olukord

Kuigi kõik, mis sai kokku lepitud kevad-talvel, on suuresti tehtud, on kindlasti järgnevate aastate vaates hulga riske, mida pole võimalik täielikult maandada. Eelkõige riskid, mis on seotud füüsilise taristu ründamise (à la rünnakud Nordstreamidele), küberrünnete (à la Ukraina elektrivõrgu vastased ründed), kütuste kättesaadavuse (à la gaasi- ja söetarnete piirangud) või elektrijaamade töökindlusega (à la Olkilouto3). Elame enneolematult ettearvamatus energiamajanduse maailmas. Seega valmis tuleb olla kõigeks!

Tagamaks sellises lühikese nähtavusega olukorras energiaturul pikemaajalist varustuskindlust, teeb Elering ettepaneku rakendada Eestis strateegiline reserv. Tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et vaatamata tänastele kõrgetele elektrihindadele, võib turg juba 2027. aasta vaates jälle selliselt pöörduda, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi enam olla elektriturul konkurentsivõimelised.  Eesti varustuskindluse tagamiseks on siiski vajalik omada mitme põlevkiviploki mahus kindlaid võimsusi. Just nende tootmisvõimsuste hoidmiseks olukorras, kus see ei pruugi olla Eesti Energiale turupõhiselt tasuv, teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv. Strateegilise reservi põhiselt hoitaks Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavaid tootmisvõimsusi Eestis ka juhul, kui energiaturu põhiselt ei oleks see majanduslikult tasuv.

Energiatootmise süsiniku jalajälg

Kuigi täna on energeetikas liikunud esiplaanile energia varustuskindlus ja hind, ei ole pikaajalises vaates kliimamuutustele vastu seismiseks muud alternatiivi kui energiasektori süsinikuheitme vähendamine, kuna energiasektor annab globaalselt 70 % CO2 emissioonist. Eleringi visioon on tagada Eesti tarbijate elektri varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eestis on olemas täna võrgu võimekus liita taastuvenergia tootmist mahus, mis tagab Eesti tarbijate elektriga varustamise kliimaneutraalsel moel. Eestis on olemas ligikaudu kuue gigavati ulatuses välja ehitatud või ehitamisel olevaid võrguühendusi elektritootjatele. Meenutuseks ja kontekstiks, et Eesti kõigi aegade tiputarbimine on 1,59 gigavatti ja Eesti elektrisüsteem on suuresti mõeldud elektritoodangu edasi-tagasi liigutamiseks kolme gigavati ulatuses. Nimetatud kuuegigavatine võrguühenduste võimsus võimaldab juba lähiajal liita elektrivõrguga 4-5 gigavati ulatuses taastuvenergia põhiseid tootmisvõimsusi, lisaks ligikaudu kaks gigavatti meretuult. Sellises mahus tootmisvõimsuse liitumine võrku on enam kui piisav Eesti tarbijate elektriga varustamiseks. Võtmeküsimus on kahtlemata see, kas kõik juba ehitatud või tulevikus ehitatavad võrguühendused ka kasutusele võetakse või jäävad need blokeerima selliste turuosaliste plaane, kellel on tegelik kavatsus uute tootmisseadmete rajamiseks. Elering on teinud ettepaneku uue meetme loomiseks, millega seatakse sisse tasu kõikidele võrguühenduste võimsustele, mida kahe aasta jooksul ei kasutata elektri andmiseks võrku. See meede tekitab majandusliku motivatsiooni kasutuseta seisva võrguvõimsuse tegelikuks  rakendamiseks.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.