Vaatamata riskidele on gaasivarustus tagatud

Arvamuslugu Eesti Päevalehes 08.11.2022

Peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina vastu on kogu Euroopas olnud kõrgendatud tähelepanu all gaasivarustuse tagamine tarbijatele eesootavaks talveks. Nii ka Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. Euroopa peab saama hakkama sellel talvel ilma gaasitarneteta Venemaalt. Hindamaks sellises olukorras gaasivarustuse riske tarbijatele ja asjade seisu, koostasid Euroopa gaasisüsteemihaldurid 2022/2023 aasta talve gaasivarustuse ülevaate. Alljärgnevalt mõned olulisemad järeldused sellest analüüsist meie regiooni kontekstis.

Esmalt tuleb kohe öelda, et gaasi varustuskindlust ei ole mõtet vaadata Eesti põhiselt.  Väikeseim piirkond, mille osas järeldusi saab teha on Soome, Eesti, Läti, Leedu kokku. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et mai algusest alustas tööd regiooni täiendav tarnekanal Leedu-Poola gaasi ühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga.  Leedu-Poola ühenduse võimsus on umbes  60 GWh päevas.  Seega oleme osas ühtsest Euroopa gaasiturust ja läbi LNG terminalide, mis on peale Venemaa tarnete katkemist kõige olulisem gaasi energiakandja Euroopale ja ka meile, mõjutatud otseselt gaasi maailmaturust.

Esmalt regiooni gaasi varustuskindluse olukorrast eeloleval talvel.  Täiemahulise sõja puhkemise järel veebruaris tegime kolmesambalise plaani regiooni gaasivarustuskindluse tagamiseks sellel talvel:
1. ajutine gaasitarbimise vähendamine ja teistele kütustele üleminek;
2. varude maksimeerimine ja Eesti riikliku gaasivaru loomine ja
3. täiendava gaasitarneahela loomine Soome lahe piirkonda.

Kuigi segadust on palju, oleme olnud kõigi kolme tegevuskava osa realiseerimisel sellises lühikeses ajaraamis väga edukad – gaasitarbimine on vähenenud märgatavalt, varud on eeldatust oluliselt suuremad ja täiendava gaasitarneahela jaoks vajalik infra Soome lahe piirkonnas on valmimas.

Tarbimine. Soome, Eesti, Läti Leedu gaasi süsteemihaldurite tänane viimane aastane gaasi tarbimise prognoos tuleva aasta maikuuni on 43-45 TWh, lisaks siis gaasi väljavool Poola suunal. Sealhulgas antud tarbimise numbrid arvestavad elektrisüsteemi eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist ja sellega kaasuva täiendava gaasitarbimise kasvuga.  Ajalooline aastane regionaalne gaasi tarbimine on olnud ca 60 TWh aastas. Ka Eesti gaasitarbimine on eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud. Eesti sisemaine tarbimine 2021. aastaga võrreldes on käesoleval aastal olnud madalam augustis 34% , septembris 41% ja oktoobris 38%.

Varud. Kui me sõja puhkemise järel kartsime, et peame minema talvele vastu sisuliselt tühja Läti gaasihoidlaga (see on regiooni ainus gaasihoidla), siis tegelikult on tänane varu tase juba ca 14TWh, millest ca 0,8 TWh on Eesti riigile kuuluv varu. Mis katab ära pea kahe Eesti talvekuu kogu gaasivarustuse. Aga oluline on rõhutada, et esmalt teenindavad oma kliente gaasimüüjad ja kui neil ei peaks gaasi jätkuma, siis võetakse alles riiklik varu kasutusse.

Gaasivarustuse allikad. Täna regiooni varustuskindluse tarnekanalite puhul arvestatakse Klaipeda LNG terminaliga, mille puhul on arvestatud 38 TWh aastas gaasistamise võimekusega, uue Inkoo sadamasse mineva terminaliga, mis maikuuks suudab regioonile tagada 15 TWh gaasi. Täna on terminali ettevalmistused graafikus ja ujuvterminal alustab tööd Soome lahe kaldal detsembris. Arvestatud on ka Hamina terminaliga, mis maikuuks suudab ca 1 TWh LNG-d gaasistada.

Olemasolevate ja loodavate tarnekanalite kaudu on regiooni võimalik ilma GIPL tarneteta tagada kuni 67,4 TWh gaasi, mis ka kõige kriitilisemal hetkel kevad-talvel jätab ca 9 TWh varu. Prognoosimine pole täppisteadus, aga varu on piisav, kui mingid eeldused ei peaks ka täituma. Võrdlusena, et kogu Eesti tänaseks vähenenud gaasitarbimise prognoosiks on 3,5 TWh. Kui Eesti Varude Keskus viis läbi viimase hanke Eesti strateegilise gaasivaru soetamiseks, siis sinna tuli pakkumisi ca 3 korda rohkem, kui sooviti soetada. Turuosalistele kätte jäi rakendamist ootama 600 GWh maagaasi, mis on hea indikatsioon selle kohta, et regioonis on turuosalistel piisavalt gaasi oma lepingute katmiseks.

Hindamaks Euroopa pilti tervikuna, siis on imetlusväärne, et on saavutatud tänases olukorras Euroopa gaasihoidlate 92,5% täituvus ja üks väheseid gaasihoidlaid Euroopas, kus on veel ruumi varude suurendamiseks, on meie regioonis olev Läti maa-alune hoidla. Novembri esimestel päevadel olemegi näinud, et gaas liigub Poolast-Leedu suunas ja Läti maa-alust hoidlat jätkuvalt täidetakse. Mis on palju positiivsem varustuskindlusele, kui prognoosis arvestatud. Kokku on Euroopas reservidena oktoobri seisuga hoiustatud üle 985 TWh. Täna loeme uudistest, kuidas LNG laevad seisavad Hispaania ranniku ääres ja gaasi ei ole võimalik juurde gaasistada, kuna tarbimise langusest tulenevalt ei ole võimalik gaasi kusagil enam süsteemis hoiustada. Samal ajal on uudised ka ajutistest negatiivsetest gaasihindadest.

Euroopas on valminud/valmimas 2023. aasta alguseks 5 uut LNG terminali, sh Soome lahe kaldale loodav terminal. Need terminalid kokku toovad võimekust Euroopasse tarnida LNG-d juurde umbes 300 TWh gaasi aastas lisaks ja asendavad koos olemasolevate terminalidega olulise osa Venemaalt tulnud tarnetest.

Seoses uue toruühendusega tõuseb võimekus Norrast gaasi Taani ja Poolasse transportida järk järgult 100 TWh-ni aastas. Lisaks sellele muudeti oktoobris Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline ühendus kahesuunaliseks, mille tulemusel on võimalik suurendada tarneid Kesk-Euroopa poole 100 GWh võrra päevas.  Kogu Euroopas on tehtud suuri jõupingutusi, et eelolevaks talveks oldaks parimal moel valmis. See on ka õnnestunud. Oktoobri lõpus valminud talve tarnekindluse ülevaade näitab, et 10 aasta keskmise talve tarbimise juures tarbimise piiramise vajadust Euroopas ei teki. Probleemi ei teki ka külma talve korral, kui arvesse võtta liikmesriikide vaheline kokkulepe vähendada gaasitarbimist 15%.

Arvestades, kui palju on tulenevalt kõrgest gaasihinnast mindud üle alternatiivsetele energiakandjatele, siis  võime gaasimolekuli osas minna talvele vastu tugevama tundega kui veebruaris oleks julgenud loota.  Pingutused käesolevaks talveks on kandnud vilja ja täna mõtlevad Euroopa gaasi süsteemihaldurid juba kevadele, kus tuleb alustada hoidlate reservide täitmisega 2023/24 talveks. Balti-Soome regioonis uue terminali lisandumisega on vajalik võimekus Läti hoidla täitmiseks koos teiste tarneahelatega järgmisteks talvedeks olemas.

 

 

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.