Estlink’ide mure

Augustis pidasime probleemi EstLink 2 maakaabli tagasivoolukaabliga üksikjuhtumiks. Kui eelmise nädala rikke esmane uurimine viitas sarnasele probleemile, tekkis üsna kiiresti kahtlus, et probleem on süsteemne. Eelmisel nädalal toimus probleemse muhvi „lahang“. Nüüdseks ongi selge, et kaabli jätkumuhvide puhul ei taga praegune disain kaitset niiskuse eest. Niiskus ja elekter kokku ei käi. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (0)

Eesti-Läti III elektriühenduse ehitamise rahastamistaotlus läks Brüsselisse teele

Koos majandusminister Urve Palo kinnitusega Eesti riigi toetuse kohta kolmanda elektriühenduse rajamiseks Lätiga läks taotlus ehitamise rahastamiseks Brüsseli poole teele. Rõhutan, et taotleme kaasrahastust ühenduse reaalsele ehitamisele 75 protsendi ulatuses Harkust alajaamast kuni Riiani. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Protsent käibest T&A-le

Mul on siiralt hea meel juunis Riigikogus heakskiidu leidnud Elektrituruseaduse muudatuste üle, mis toetavad Eleringi plaane panustada senisest enam energeetika-alase teadus- ja arendustegevuse (T&A) edendamisse. Lähtuvalt ettevõtte heakskiidetud strateegiast on eesmärk tõsta T&A osakaal ühe protsendini ettevõtte käibe suhtes. Kindlasti ei saa T&A suunad olema seotud ainult Eleringi enda majandustegevusega, vaid tahame panustada läbi arendustegevuse toetamise laiemalt Eesti ja Euroopa energiamajanduse edendamisse. Mõneti võib seda käsitleda osana meie CSR poliitikast. Eleringi tänane toetuspoliitika on, ja nii see võiks jääda, et toetame energeetikasektori põhiseid projekte. Leiame, et läbi energeetikasektoris laiema T&A toetamise on hea võimalus anda midagi ühiskonnale tagasi, aidates luua uut väärtust laiemas avalikus huvis. Kui kellelgi on häid energeetika T&A projekte, siis olete oodatud pöörduma oma ideedega meie poole. Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Varustuskindluse võti on energiavõrkude lõimumine

Energiavõrkude kiire arendamine Euroopas on praeguses geopoliitilises olukorras aktuaalsem kui kunagi varem vähendamaks Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest tarnitavast gaasist, õlist, uraanist, elektrist jne. Võrkude arendamine on eeldus Euroopa Liidu energia siseturu täielikuks rakendamiseks. Ühine turg loob eelduse energiaefektiivsusele, suutlikkusele rääkida ühel häälel kolmandate riikidega.

Eesti tarbija tuleviku elektrivarustuskindluse võti on Eesti tugev integreeritus Euroopa elektrivõrgu ja -turuga. Eesti elektrisüsteem eraldiseisvalt on liiga väike, et tagada tarbijate jätkusuutlik elektrivarustus mõistliku hinnaga. Majandusarengu jaoks mõistliku hinnaga nii tehtavate investeeringute kui energia hinna vaates. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Eesti elektritootmisstsenaariumid 2030+

Põhijäreldused  koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud uuringust võiks olla umbes sellised:

  • Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et elektrimajanduses eesmärgiks seatud 17,4% taastuvelektri osakaal kogutarbimisest 2020. aastaks, saavutamaks Eestile Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika raames seatud sihttaset, on saavutatav turupõhiselt, ilma uute subsiidiumideta. 2030. aastaks kujuneb vastavaks tasemeks turupõhiselt ligi 30%.
  • Kodumaiste tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. 110% kodumaise tootmisvõimsuse säilitamine peale 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale 6 eurot. Continue reading
| Energeetika Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Balti TSO’de lepe oli õiguspärane

Reageerides 2013. a. teisel poolel suurenenud elektrienergia hindadele päev-ette elektribörsi Nord Pool Spot AS (edaspidi NPS) Balti riikide hinnapiirkonnas, viis Leedu regulaator läbi uuringu hinnakõikumiste mõjutuste kohta.

Uuringu eesmärk oli määrata kindlaks, kas elektrihindade taset NPS elektribörsil 2013. a. teisel poolel mõjutas Balti riikides põhivõrguettevõtete 15. märtsi 2013. a. leping nr SUT-64-13 „Piiriülese elektriülekande läbilaskevõime arvestamise ja jaotamise põhimõtete kohta Balti riikides ja kolmandate riikidega” (edaspidi Leping). Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Tarkvõrk tarbijatele lähemale

Elektrituru täieliku avamise eelduseks konkurentsile 1. jaanuarist 2013 oli Eleringi poolt loodud andmevahetusplatvormi (AVP, andmeladu.ee) tööle rakendamine, mis võimaldas teha müüjatele kättesaadavaks kõigi tarbijate tarbimisandmed. Sisuliselt võimaldas see rakendus tulla uutel müüjatel elektriturule. Elektriturg Eestis on läinud tööle. Suurim müüja turuosa alla 60%, turule on 47 müüjat. Elering on tehniliselt valmis AVP’d valmis edasi arendama pakkumaks tuge elektri ja võrguteenuse ühisarve esitamise võimaldamiseks kõigi elektrimüüjate klientidele. Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Taastuvenergia turupõhine tulevik

Euroopa Komisjoni asepresident Joaquín Almunia pidas eelmisel kolmapäeval programmilise kõne tutvustamaks uusi, kehtima hakkavaid riigiabi suuniseid keskkonna ja energeetika sektoris.  Peamine fookus oli suunatud vajadusele vaadata ümber olemasolevad taastuvenergia toetuste skeemid vältimaks ülekompenseerimist ja tagamaks EL energiamahukate sektorite konkurentsivõime globaalsel turul. Tema sõnul on taastuvate tasud tõstnud elektri hinda ning taastuvenergia tehnoloogiate areng jõudnud sellise küpsuse astmeni, et need on valmis konkureerima turupõhiselt teiste tootmisviisidega. Uued toetusskeemid peavad neid asjaolusid võtma arvesse. Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

LNG määrab Euroopas gaasihinna lae

Eelmisel reedel tuli oodatud uudis Jaapanist Abe valitsuse otsuse kohta kiita heaks nn ”Nuclear restart “ programm, millega peale põhjalikke täiendavaid safety teste viiakse osa tuumajaamasid uuesti peale 2011 Fukushima Daiichi katastroofi töösse. Meid mõjutab see otsus potentsiaalselt LNG maailmaturu muutuse läbi. Enne 2011 aastat moodustasid ca 1/3 Jaapani elektri genereerimise võimsusest tuumajaamad, mis peale katastroofi asendati gaasielektrijaamadega. Sisuliselt pandid hetkega seisma võimsus, mis tootis aastas ca 300 TWh (võrdluseks Eesti aastane kogutoodang on 10 TWh) elektrit. Huvitaval kombel oli Jaapanis olemas tuumajaamade asendamiseks vajalik gaasijaamade võimsus + LNG importterminalide võimekus tagada gaasitarne palju suuremas mahus. Jaapanisse jõuab kogu gaas LNG-na, toruühendusi ei ole ja kuigi näiteks Venemaalt (nt Sahhalini projektides osaliselt omanikud Jaapani firmad) võiks toru tõmmata, ja väidetavalt on seda korduvalt arutatud, siis energiajulgeoleku seisukohtadest lähtuvalt ei ole seda seni tehtud. Continue reading

| Rahandus-majandus Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)

Positiivset Balti elektriturult

Viimastel nädalatel on lõunanaabrite juurest laekunud viimaste aegade negatiivsete uudiste kõrval siiski ka mõni positiivne uudis sealse elektrituru arengu suhtes. Teatavasti on alates Läti hinnapiirkonna käivitamisest olnud pidev mure sealse turu vähese likviidsuse ja hinnakujunduse mitte transparentsuse pärast. Viimaste nädalate teated võiksid siiski sisendada usku sealse elektribörsi tuleviku suhtes.

NPS’i Leedus jälgides on näha Lietuvous Energija suurenenud kauplemist börsi vahendusel ehk kõik seni kahepoolseteks lepinguteks „reserveeritud“ energia pannakse börsile ja ostetakse sealt ka tagasi. Mille tulemusena Leedus ületab börsilt ostetav elektrienergia kogus praktiliselt kõikidel tundidel prognoositud tarbimise, millest võib järeldada, et ka kogu kahepoolsete lepingutega kaetud tarbimine toimub läbi elektribörsi. Öistel tundidel ületavad ostetud kogused tarbimise isegi kahekordselt. Sel ajal pumbatakse üles Leedu pumpjaama hüdroreservuaare.   Continue reading

| Energeetika Kommentaarid (Kommentaarid välja lülitatud)