Kes veel mäletab, kuigi tänast avaliku arutelu „mälu“ arvestades on see ebatõenäoline, siis eelmisel aastal oli suurem avalik vaidlus sellest, mis ikkagi sulgeb Eesti Energia Narva elektrijaamad? Kõlas hääli, et Vene elektri import võtab Narva jaamades töö ja inimestelt töökohad. Elering tollal ütles üheselt, et see ei ole mitte Vene elektri import, vaid taastuvenergia ja CO2 hind. Viimastel kuudel oleme saanud nautida ajalooliselt odavaid elektri hindu Eestis ja teistes Põhjamaades. Palju õnne, turu avamine ja ühendamine ühtseks Läänemere regionaalseks energiaturuks on need hinnad tarbijatele toonud! Koroonakriis ei ole elektrituru talitlust halvanud, vastupidi, turuloogika töötab täiega. Kui saaks veel taastuvenergia subsideerimisest lahti! Ja olgu vahele öeldud ilma erilise analüüsita, et kui me peaks täna jätkuvalt ostma kogu Eesti tarbimiseks vajaliku elektri Narva elektrijaamade hinnaga, siis oleks see näiteks märtsi keskmise turuhinnaga võrreldes kindlasti kaks korda kallim! Aga see selleks.
Mida ma tahtsin kirjutada, on hoopis see, et viimasel ajal ongi Vene elektrit palju vähem, kohati üldse mitte Balti elektriturul. Hoopis Euroopa enda taastuvenergia tootjate toodang on tõrjunud välja Vene elektri. Tundub, et Vene elekter kaob olulisel määral turult, kui hind langeb alla 18-20 eurot taset. Selline olukord ei ole seejuures Narva jaamade toodangut kasvatanud. Vastupidi, Narva jaamad võistlevad tihti Eesti tootmisvõimsuste konkurentsis poodiumi madalamate koha pärast ja üsna tihti hoiame Eesti tuled põlemas üldse ilma Narva elektrijaamadeta. Mis aastaid tagasi oli teada, et see nii läheb (enne Auvere EJ investeerimise otsust) ja me oleme sellest lähtuvalt Eesti elektrisüsteemi ümber kohendanud, vältimaks sõltuvust ainult Narva jaamadest ja mitte võttes kohustust maksta neile elektritarbija taskust raha, kui nad hinnaga turule ei mahu, ainult nende olemasolu pärast.
