Kaitsetööstuse kaitsevõime „tiigrihüppe“ loojana

Arvamuslugu Postimehes 26. veebruaril 2019

Eesti rahvuslik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Mida tugevam on Eesti kaitsetööstus, seda tugevam on Eesti kaitsevõime. Meil ei ole võimalik üles ehitada veenvat riigikaitset ilma kaitsetööstuslike võimeteta, mis toetavad otseselt sõjalisi ning sisejulgeolekuga tegelevaid  asutusi nende ülesannete täitmisel. Näiteks täna, rahu ajal teostab meie kaitseväe soomukite hooldust eraettevõte. Kas me kujutame ette, et kriisi või sõjaajal ei tule antud ettevõtte võimet käsitleda osana meie laiapindsest kaitsevõimest ja nende võimekusi kaasata Eesti kaitsmisesse? Täpselt sama kehtib kõigi Eesti  kaitsetööstuse ettevõtete puhul, valmistagu nad saapaid, miine, laevu või autonoomseid platvorme.

Kaitsetööstus ei ole tavaline äri. See valdkond toimib kõikjal arenenud riikides riigi ja ettevõtete tihedas ja igapäevases partnerluses. Kaitseministeerium on Eesti kaitsetööstust arendanud süsteemsemalt kui ükski teine ministeeriumi ühtegi teist tööstusharu. See on tunnustamist vääriv. Koostöö ei saa põhineda üksikutel hangetel madalaima hinna põhiselt, vaid pideval dialoogil. Kaitsetööstuse süsteemseks arendamiseks asutasime 2009. aasta talvel Eesti Kaitsetööstuse Liidu eesmärgiga edendada Eesti  kaitsevõimet, majandust ja luua uusi töökohti. 10 aastat süsteemset kaitsetööstuse arendamist on viinud meid üksikutest kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvatest ettevõttetest olukorrani, kus saame rääkida modernsest, erakapitali põhisest ja globaalsel turul huvi äratavaid tooteid pakkuvast tööstusharust. Kuid jätkuvalt on Eesti jaoks kaitsetööstuses nii kaitsevõime kui majandusarengu seisukohalt palju enam võimalusi peidus, kui me oleme suutnud seni realiseerida. Näiteks modulaarse mehitamata lahinguvälja tervikkontseptsiooni pakkumine, kus paljude ettevõtete tooted on integreeritud ühtseks tervikuks kokku.

Erakapitali ja turupõhistele efektiivsetele Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele on tekkimas Euroopa Liidu siseturul seda enam võimalusi, mida enam liikmesriigid oma kaitse- ja sisejulgeoleku toodete/teenuste turud avavad konkurentsile. Kui Eesti väike kaitse- ja sisejulgeoleku kaupade turg on täiesti avatud välisele konkurentsile, siis enamuses liikmesriikides see nii ei ole. Turg on jätkuvalt väga kaitstud ja kohalike riigi omanduses olevate suurte korporatsioonide poolt kontrollitav. Konkurentsi puudumise maksavad kinni nende riikide maksumaksjad läbi ülikõrgete toodete hindade ja suure kasumlikkuse. Olukorras, kus täna Euroopa Liidu iseseisev kaitsevõime on fookuses rohkem kui kunagi varem peale II maailmasõda, siis ei ole mitte ainult oluline tõsta kaitseeelarveid Euroopas, vaid soodustada konkurentsi ja turu arengut, et oleks võimalik saada rohkema raha eest rohkem Euroopa kaitsevõimet. Kaitsevaldkonna avamine Euroopas konkurentsile annab meie väikestele, edumeelsetele ja madala kulubaasiga ettevõtetele võimaluse saada sisse rahvusvahelisse kaitsetööstuse väärtusahelasse. Seepärast Euroopa ühtse kaitsetööstuspoliitika kujundamisel on meie huvi stimuleerimine suurte kaitsetööstuse konglomeraatide ja väikeste ettevõtete vahelist koostööd.

Siin jala uksele vahele saamine on aga täna siiski võimalik ainult meie ettevõtete, poliitikute, ametnike ja kaitseväelaste tihedas koostöös ja toetusel. Miks peaks teised riigid oma kaitsevõime üles ehitamisel usaldama meie ettevõtteid, kui meie enda riik seda ei tee? See on esmane küsimus, mis meie ettevõtetel tuleb vastata, kas teie enda kaitsevägi kasutab teie toodangut?! Oluline on seega kaitseväe poolne toodete testimine ja võimalus kaasata kaitseväelasi välismessidele, toomaks esile lõppkasutaja kogemust ja positiivset referentsi.

Koos kasvava mõistmisega Euroopa iseseisva kaitsemuskli loomiseks terendab teine võimalus meie ettevõtetele Euroopa turul seoses arusaamisega, et Euroopa iseseisev kaitsevõime ei saa põhineda USA ettevõtte poolt tarnitaval tehnoloogial. Euroopa senine kaitsevõime on paljuski põhinenud USA ettevõtete kaitsetööstuslikul toodangul. Nii edasi ei saa. Loodud on Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, mis ka Eesti ettevõtetele avab uusi võimalusi oma tooteid koostöös suurte Euroopa kaitsetööstuse gigantidega edasi arendada. Ühiskonnana on aga meie huvi, et selle koostöö tulemusena vastav tööstuslik võimekus ei liiguks Eestist välja, vaid jääks Eestisse.

Tekkivate uute võimaluste ära kasutamiseks on vaja suuta luua kaitsetööstuslikku innovatsiooni. Meil ei ole mõtet ega suutlikust siseneda konventsionaalsete tankide või lennukite tootmisse. Peame tegema midagi teisiti, eristu või sure on meie kaitsetööstuse perspektiiv. Peame aitama klientidel saavutada vajaliku kaitsevõime kiiremini, odavamalt ja väiksema riskiga inimelule. Ja meie õnneks on kaitsetööstus Euroopas kukkunud tehnoloogilise liidri positsioonilt tagaaja rolli. See annab võimaluse Eesti ettevõtetel tsiviil või kahese kasutusega ennast õigustanud tehnoloogiate rakendamiseks kaitsesektoris. Kaitseministeerium on alates 2013. aastast korraldanud kaitsetööstuse uute toodete arenduskonkurssi. Juba sellest väga väikese toetusfondiga konkursilt on saanud esmase tõuke  paljud kõige innovaatilisemad Eesti kaitsetööstuse portfelli kuuluvad tooted – küberkaitseõppuse platvormist mehitamata lennusüstemide arendamiseni.

Eesti kaitsetööstuse panus saab Eesti kaitsevõimesse kasvada just läbi innovatsiooni. Rohkemate aluspükste ja enama laskemoonaga vaenlase heidutamise võime on piiratud. Vaja on teha samu asju teisiti. Vaja on kaitsevõime „tiigrihüppe“ programmi. Näiteks seades eesmärgiks arendada forsseeritult välja täisfunktsionaalne mehitamata lahinguvälja võimekus. Selle eeldus on kaitsetööstuse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise viimine Euroopa Liidu ja NATO poolt eesmärgiks seatud kahe protsendi tasemele riigikaitse eelarvest. Esimese sammuna võiksime proovida jõuda aastaks 2021 ühe protsendi sihttasemeni. See võimaldaks saavutada Riigikaitse Arengukavas toodud eesmärgi, et Eesti  arendataks välja igal aastal vähemalt üks uus toode või teenus, mis toetab Eesti kaitsevõimet. Koos rahastamisega tuleb luua ka kaitsetööstuse innovatsiooni platvorm, mis muudab akadeemia, kaitsetööstuse ja riigi koostöö pidevaks, süsteemseks ja järjekindlaks. Eestis on hirm luua sektorite üleseid ühiseid organisatsioone. Ja ma olen sügavalt nõus, riik ettevõtluses ei peaks ega tohiks osaleda. Küll aga ei juhtu kaitsetööstuslikus arendustegevuses enne põhimõttelist läbimurret, kui need kolm osapoolt ei moodusta ühtset koostööplatvormi.

Eesti kaitsetööstuse eesmärk ei ole iga hinna eest Eesti kaitseväele midagi pähe määrida. Eesti Kaitsetööstuse Liit ja meie ettevõtted saavad aru, et Eesti kaitsetööstust ega ühtegi arvestatavat kaitseettevõtet ei raja Eesti kaitseväe nõudlusele. Eesti kaitsetööstus on eksporditööstus, mis pakub lisahüvena majandusarengu ja töökohtade kõrval läbi siin tekkiva kogemuse ja kompetentsi täiendavat kaitsevõimet meie ühiskonnale. Kaitsetööstus võiks olla järgmise 10 aasta pärast 150 miljonise käibega ekspordisektor Eestis, mis pakub nii kaitsevõimet, majanduskasvu kui töökohti.

 

 

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.