Koos majandusminister Urve Palo kinnitusega Eesti riigi toetuse kohta kolmanda elektriühenduse rajamiseks Lätiga läks taotlus ehitamise rahastamiseks Brüsseli poole teele. Rõhutan, et taotleme kaasrahastust ühenduse reaalsele ehitamisele 75 protsendi ulatuses Harkust alajaamast kuni Riiani.
Kolmas ühendus Lätiga kuulub ühe projektina Euroopa süsteemihaldurite koostatud Euroopa elektrivõrgu 10 aasta arengukavasse (TYNDP – Ten-Year Network Development Plan 2014), mille värske versioon hiljuti valmis.
Eestiga seotud projektidest kuuluvad kavva veel elektri põhja-lõunasuunalise transiidikoridori kindlustamine Eesti sees ning üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopaga. Kolme projekti kuludeks on TYNDP-is arvestatud 200 miljonit.
Lisaks elektri piiranguteta liikumisele oli TYNDP koostamisel oluliseks eelduseks, et taastuvenergia osakaal kasvab sõltuvalt stsenaariumist kuni 60% aastaks 2030. Ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid panevad surve alla regionaalsed elektriühendused, mis on kunagi ehitatud hoopis erinevaid vajadusi silmas pidades. Paljudes kohtades puuduvad vajalikud ühendused praegu sootuks.
Uusi kõrgepingeliine ning riikidevahelisi ühendusi peaks arengukava järgi ehitatama 50 000 km ning investeeringute maht ulatuks kokku 150 miljardi euroni. Summa jaotub umbes 120 projekti peale 100 asukohas. Kolmandik investeeringutest läheks merekaablitesse. Projektide kulu moodustab analüüsi kohaselt ühe protsendi tarbija elektriarvest sellel perioodil. Muide, sama analüüs osundab ka elektri hulgihinna oodatavale langusele 2-5 eurot MWh kohta tulenevalt turgude integreerimisest.
Kõige suurmaid investeeringuid tuleb teha Saksamaal. Jätkuvalt on murekohaks Euroopa nelja „energiapoolsaare“ – Baltikum, Hispaania ja Portugal, Iirimaa ja Suurbritannia ning Itaalia – tugevam ühendamine Mandri-Euroopa võrgustikuga.
TYNDP 2014 on kuni septembri teise pooleni avalikul arutelul ning lõplik dokument avaldatakse selle aasta lõpus. Materjalid on üleval ENTSO-E kodulehel.
