Protsent käibest T&A-le

Mul on siiralt hea meel juunis Riigikogus heakskiidu leidnud Elektrituruseaduse muudatuste üle, mis toetavad Eleringi plaane panustada senisest enam energeetika-alase teadus- ja arendustegevuse (T&A) edendamisse. Lähtuvalt ettevõtte heakskiidetud strateegiast on eesmärk tõsta T&A osakaal ühe protsendini ettevõtte käibe suhtes. Kindlasti ei saa T&A suunad olema seotud ainult Eleringi enda majandustegevusega, vaid tahame panustada läbi arendustegevuse toetamise laiemalt Eesti ja Euroopa energiamajanduse edendamisse. Mõneti võib seda käsitleda osana meie CSR poliitikast. Eleringi tänane toetuspoliitika on, ja nii see võiks jääda, et toetame energeetikasektori põhiseid projekte. Leiame, et läbi energeetikasektoris laiema T&A toetamise on hea võimalus anda midagi ühiskonnale tagasi, aidates luua uut väärtust laiemas avalikus huvis. Kui kellelgi on häid energeetika T&A projekte, siis olete oodatud pöörduma oma ideedega meie poole.

Mõistagi ei tööta ka täna Elering T&A projektide kallal üksi. Soovime arendada Eleringi energeetika kompetentsikeskusena osana võrgustikust, mis hõlmaks ülikoole, riigiasutusi, turuosalisi, teiste riikide süsteemihaldureid ja muid partnereid.

Tänavu investeerib Elering  T&A-sse ligikaudu 650 000 eurot ehk 0,5 protsenti käibest. Järgmisel aastal jätkuvad juba algatatud projektid ning alustatakse mitme uuega. Meie uurimistegevuse prioriteedid on tarkvõrgu arendamine, valmisoleku loomine Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks ning elektri- ja gaasituru tõrgeteta toimivuse tagamine. Seejuures peame oluliseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste senisest veelgi intensiivsemat kasutuselevõttu energiamajanduse tõhustamiseks ning koostööprojekte teiste Euroopa põhivõrguettevõtjatega.

T&A rahastamist on pidanud vajalikuks ka Euroopa Komisjon läbi T&A raamprogrammide ja muude toetusmeetmete. Kohustuse valdkonnaga tegelemiseks on saanud Euroopa elektri süsteemihaldurite katusorganisatsioon ENTSO-E, mis koostas esimese süsteemihalduritele suunatud T&A plaani 2010. aastal.

Püüdes tuua vaid mõned näited konkreetsetest projektidest, nimetaksin esimesena ära andmevahetusplatvormi, mille lõime koos turuosalistega elektrituru täielikuks avanemiseks konkurentsile ning mis on edulugu. Tänavu on hoogsalt käima läinud koostöös Elektrilevi, VKG Soojuse, Taastuvenergia Koja ja Ericsson Eestiga Estfeedi projekt, mille raames arendatakse välja tarkvaraplatvorm energiavaldkonna andmete integreerimiseks. Estfeedi platvormile on juba lähitulevikus võimalik igaühel ehitada oma rakendus,  mis aitab juurde tuua tõhusust energiamajandusse, sealhulgas pakkuda tarbijatele energiasäästu.

Suurtarbijate tarbimismustrite ja tarbimise juhtimise võimaluste uuringu tulemusena saame ülevaate suuremate tarbijate käitumisest ning pakkuda välja säästlikumaid lahendusi, mis oleksid kasulikud nii kliendile kui ka võrguettevõtjatele. Elektertranspordi projekti eesmärgiks on uurida suuremahulise elektritranspordi mõju Eesti elektrisüsteemile ja üldisele energiamajandusele. Põhjuse selleks annavad peamiselt kaks arendatavat elektritranspordisüsteemi – elektriautod ja plaanitav Euroopa riikidevaheline kiirraudtee projekt.

Elektrisüsteemi arendamisele suunatud projektidest olgu nimetatud laimõõtesüsteemi võimaluste uuring elektrivõrgu operatiivplaneerimise, juhtimise ja kaitse parendamiseks, uuring tõhusamate salvestusvõimaluste kasutuselevõtuks alajaamades, Eesti elektrisüsteemi kõikide alajaamade koormuste staatilised karakteristikute määratlemine, kaabelvõrkude mõju analüüs elektrisüsteemi talitlusele, elektrimagnetväljade mõõtmine Eleringi 330 kV alajaamades.

„Power to gas“ projekti käigus uuritakse lahendusi fossiilkütuste põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi väärindamiseks ja taastuvenergiapõhise elektrienergia salvestamiseks. CO2-e koos veeauruga „ülejääva“ taastuvelektri abil sünteesides on võimalik toota metaani ja metanooli.

Samuti on töös või plaanis näiteks üsna praktilise tähendusega projektid Hiiumaa varustuskindluse parandamise uurimiseks, Balti elektrituru korralduse tõhustamiseks, gaasi laiema kasutuse edendamiseks maismaatranspordis, elektri reguleerimisturu arendamiseks, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks ja kolmandatest riikidest tehnilise sõltuvuse vähendamiseks.

 

 

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.