6. detsembril andsime Estlink2 kaabli testimiseks turu käsutusse. Need mõned nädalad Põhjamaade ja Balti riikide vahelist kaubandust mõlemal Estlink kaablil on olnud üllatavad. Kaablite koormatus on palju suurem kui võis eeldada. On palju tunde, kus kaablid on maksimaalselt või selle lähedaselt koormatud suunaga Soomest Eestisse. See näitab esmajoones selle investeeringu õigsust Põhja-Balti elektrituru arendamise seisukohalt ja kaablite kaudu loodavat sotsiaalmajanduslikku kasu.
Paljuski tuleb otsida põhjust energianäljasest Lätist ja Leedust. Vood, mis tulevad läbi Estlinkide sisse, lähevad üle Läti piiri lõunasse. Seega iga uudis tootmisvõimsuste kohta lõunas, mis tasakaalustab põhja-lõuna suunalisi voogusid, on huvitav.
Eelmisel nädalal tuli uudis, et Latvenergol nüüd kõik 1000MW koostootmisvõimsust Riias rekonstrueeritud. Avalikkuses on nii Eesti Energial kui Latvenregol on olnud ambitsioon olla Balti riikide suurim elektritootja ja -müüja. Eesti Energia on viimased aastad olnud kindlalt kõige kõvem tootja Balti riikides, teinud head tööd, eksportinud elektrit välja ja teeninud raha.
Karmim kliimapoliitika soosib Latvenergo elektritootmisportfelli, kus on hea hüdro ja koostootmise mix. Tahaks kõiki neid võimsusi näha elektribörsil. Loodame, et hiljemalt 1.4.2014 Latvenergo ka kõigi oma võimsustega NPS elektribörsile merit orderisse tuleb. See peaks olema veel üks tagatis vähendamaks 200+€ hinnatippe. Läti tänase gaasihinna põhiselt koostootmise režiimis võiks antud plokid hinnapõhiselt Läti-Leedus turule pääseda küll.
Teine uudis tootmisvõimsustes lõunarindel tuli Valgevenest. Väidetavalt algasid novembri alguses tööd Valgevene tuumajaama ehitusel. Jääb nüüd üle jälgida, kas see on järjekordne poliitiline bluff a la Kaliningradi tuumajaam või võtab selle tuumajaama ehitus ka mingi tegeliku kuju. Esimene plokk peaks olema valmis 2018 ja teine 2020. Vajutades „panorama stroitelnoi ploshadki“ näeb tuumajaama ehitusplatsi panoraami: http://naviny.by/rubrics/society/2013/11/05/ic_media_infografic_116_4318/.
