Eilne BNS uudis, et Leedu valitsus peaministri juhtimisel ja 7 ministri osalusel asub välja töötama plaani elektrituru efektiivsuse suurendamiseks võiks olla väga positiivne. Leedu elektriturul on vajaka nii transparentsusest kui likviidsusest ja seega kõige kõrgemal tasemel poliitiline commitment ja tähelepanu on kindlasti vajalikud. Senine püüd ületada tehniliste lahendustega põhimõtteliselt erinevaid käsitlusi elektrituru toimimisest Eestis/Soomes ja Leedus/Lätis ei ole olnud edulugu. Selles mõttes on Leedust tulnud uudis positiivne. Samas teema politiseerumine ja viimine kõige kõrgemale poliitilisele tasandile, muudab praktilise igapäevase töö veelgi keerulisemaks. Leedus ei otsustata täna ilmselt ilma peaministri otsese suuniseta enam ühtegi elektrituru arengu küsimust. See teeb koostöö tehniliselt tasandil väga komplitseerituks ja ajamahukaks.
Muretsema paneb aga antud uudis eelkõige lähtuvalt Leedu peaministri varasematest elektrituru käsitlustest. Fookus ei ole olnud mitte turu infrastruktuuri parandamisel, mis soodustaks vabaturu põhimõtteid, konkurentsi ja võrdseid tingimusi kõigile turuosalistele, vaid soov administratiivsete vahenditega vältida „liiga kõrgeid“ elektrihindasid turul. Kui kogu turu efektiivsuse parandamine seisneb täiendavate administratiivsete vahendite rakendamises elektrihindade kontrolliks, siis see ei ole kindlasti hea ühtse Põhja-Balti elektrituru tervisele. Eriti tähelepanelikult peaks toimuvat jälgima Rootsi, sest alates 2015. aasta lõpust on olemas NordBalt kaabel 700MW võimsusega ja seega on Leedu tihedalt seotud Rootsi elektrituruga. Oluline, et Leedu rakendaks samasugust turukorraldust nagu Põhjamaad ja Eesti. Ühtne turg nii ei toimi, kui ühelt poolt on vaba konkurents ja hind on nõudluse-pakkumise funktsioon, ja teisalt tegeletakse vaba konkurentsi egiidi all sisuliselt hinna reguleerimisega vältimaks „liiga kõrgeid hindu turul“. Kasutan jutumärke, sest mida tähendab definitsiooni põhiselt liiga kõrge hind avatud turul?
Hea plaan peab olema lihtne plaan. Esimese osana elektrituru efektiivsuse suurendamise plaanist peaks Leedu täitma BEMIP plaanis võetud kohustused, mida Eesti punktpunktilt on teinud ja tänu millele oleme jõudnud oma turukorraldusega Põhjamaade tasemel. BEMIP on teatavasti Balti energiaturgude ühendamise plaan, mis 2009. aastal kiideti heaks 9 riigi sh Leedu peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso poolt. Seal fikseeriti täpne tegevuskava, mida teha selleks, et tekiks ühtne Põhja-Balti elektriturg. Nii turukorralduse kui infra osas. Kõigil neil infra projektidel pole mõtet, mida Balti riikides välja ehitatakse või ehitada tahetakse, kui pole ühtses loogikas toimivat turgu. Eesti ja Soome elektrituru korraldus põhineb nii ühtsetel reeglitel kui ka reeglite taga olevatel sarnastel väärtustel ja käitumisel. Seepärast on EstLink projektid sujunud hästi ja nende kaablite sotsiaal-majanduslik kasu on suur.
