Kevad-suvel sai seoses Nord Pool Spoti Läti hinnapiirkonna avamisega tehtud ettepanek, et Balti riigid võiks jõuda poliitilisele kokkuleppele, et kõik riigiomanduses olevad elektritootmise ettevõtted panevad igaks tunniks kogu nende kasutada oleva võimsuse elektribörsile välja. Mõte oli ajendatud teada-tuntud olukorrast, et suvel on elektrijaamade pilt Balti riikides seoses koostootmisjaamade väljasoleku, hüdroressursi vähesuse ja vanade soojusjaamade plaaniliste remontidega väga hõre. Tulemuseks on mõne tootmisseadme või ühenduse ootamatu tööst väljaminekuga tekkivad suured hinnamuutused. Probleemi koondnimetus on Balti riikide elektrituru vähene likviidsus suvel. Seda võiks ravida koos Inter RAOga turgu kontrollivatele rahvuslikele elektritootmise ettevõtetele pandav kohustus hoida kõiki nende kasutuses olevaid tootmisseadmeid turul. Hetkel see nii ei ole. Näiteks väga madala muutuvkuluga Läti hüdroelektrijaamad elektriturul ei osale. See pole õige. Parim oleks, kui Läti analoogselt Eesti ja Leeduga avaks samuti elektrituru 100% alates 1. septembrist. Kui Lätis on näiteks kuni 1.1.2014 kaitstud kodutarbijad, kes avatud elektriturul ei osale, siis oleks õige, et Latvenergo elektritootjana müüks kogu võimsuse börsile välja ja elektrimüüjana ostaks turuhinnaga tagasi. Siis oleks täpne pilt ka olemas, kui palju Läti kodutarbijate elektrihinda subsideerib. Vaja oleks saavutada olukord, kus kogu Balti kasutatav tootmisvõimsus on kogu Balti tarbimise vastu välja pandud, arvestades ülekandevõimsuste piirangutest tulevaid pudelikaelu.
Elektrituru vähene likviidsus ja suur kontsentreeritus ei ole mitte ainult Balti elektrituru probleem, sama küsimus on päevakorral ka UK-s. Nn Big Six, Centrica (British Gas), E.ON, SSE, Npower, EDF ja ScottishPower kontrollivad sealset elektriturgu, tootes ca 80% tarbitavast elektrist ja müües selle 95% otse enda tarbijatele.
Juunis esitas UK energiaregulaator Ofgem mõjude analüüsi nende varem esitatud ettepanekute kohta konkurentsi olukorra parandamiseks elektriturul. Ofgemi eesmärgid likviidsuse suurendamisel on suuresti universaalsed ja asjakohased ka Balti elektrituru kontekstis, modifitseerides neid kohalike olude järgi. Arvestades brittide alatist head analüütilist taset, väärivad ettepanekud ja analüüs lähemat uurimist. Mis neist järeldub? Ei oleks midagi unikaalset ja kuritegelikku idees sundida elektritootjaid müüma kogu toodetud energia maha mitte kahepoolsete lepingutega, vaid läbi turu. See võimaldab esiteks saavutada usaldusväärse tuleviku elektrihinna referentsi ja soodustab investeeringuid, teiseks toetab tugevalt jaeturu likviidsust ja võimaldab uutel elektrikauplejatel tulla turule ning kolmandaks tagab läbi suurema konkurentsi tarbijale parema hinna ja teeninduse.
Ofgemi analüüs näitab kenasti, et ka riikides, kus on kümneid aastaid arendatud energiaturgusid, on jätkuvalt analoogsed probleemid Balti elektriturul esinevatega. See on parim näide, et kahekuulise kogemuse pealt alates Läti hinnapiirkonna avamisest 3. juunil ja selle järgselt esinenud hinnahüpete põhjal Eesti turul ei saa asuda tegema radikaalseid muutusi ja põhjapanevaid järeldusi elektrituru olemusliku sobivuse kohta. Samas mõistetakse kõikjal, et hästi toimivale konkurentsiturule ei ole alternatiivi.