Jätkuvalt on suviselt kuum teema elektrihinna kujunemine Läänemere regioonis. Juunis oli 74% tundidest ühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel puudu, mille tulemusena tekkisid eriti kuu lõpus elektribörsi Eesti ja Soome hindade vahele suured käärid. Sai huvipärast näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks olnud juba kasutada mõlemad Estlink kaablid. NPS Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 MEURi väärtuses. See on fakt. Adekvaatne võiks olla eeldus, et kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõikidel tundidel vähemalt kümnendiku jagu kõrgem, kui see oli juunis pudelikaela esinemise tundidel (74% ajast). Kui võtta kõikidel juuni tundidel elektri hinnaks pudelikaela tingimustes tekkinud tegelikust hinnast 10% kõrgem hind, pidanuks tarbijad juuni kokkuvõttes maksma elektri eest Eesti hinnapiirkonnas ca 31 MEURi (+4,1 MEURi). Ma muidugi tunnetuslikult arvan, et ilma Estlink1-ta oleks olnud tarbijate kogukulu ilmselt sellest 30 MEURist märgatavalt kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevustei muutuvkuludes.
Teisena sai hinnatud olukorda, kus oleks olnud paigas mõlemad Estlinki ühendused. Sellises olukorras Eleringi hinnangul Soome-Eesti vahel enamusel tundidest pudelikaela ei ole ning kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind (Eesti hind konvergeerub Soome hinnaga). Kahe kaabli olemasolul oleks tulnud tarbijal juunikuus maksta börsilt ostetud elektri eest ca 19 MEURi.
Seega olukorras, kus meil oleks juunis olnud kasutada mõlemad Estlinki kaablid, oleks tarbijate kogukulu olnud 11,6 MEURi madalam kui ilma ühendusteta.
Ja nüüd ma panen siia juurde teise poole. Kulude poole, mida ühiskond teeb Estlink kaablite rajamiseks ja Eesti-Soome turgude ühendamiseks. Viimastel aastatel on saanud teravat kriitikat võrgutasude tõus. Meenutuseks, põhivõrgu tariif on hetkel 1,28 s/kWh, olles tõusnud 0,15 senti võrreldes 2012. aastaga. Näiteks energia hind on keskmises fikseeritud paketis hetkel suurusjärgus 5,5 s/kWh. Antud põhivõrgutasu tõus tähendas keskmisele leibkonnale täiendavat kulu umbes 40 senti kuus.
Kogu see tõus läheb just nende eelnevalt nimetatud Estlinkide ja kaasuva infra rajamiseks. Eleringi tavapärased investeeringud, mis katavad olemasoleva elektrisüsteemi amortisatsiooni on ca 30 MEURi ja need tariifi ei mõjuta. Need on samas mahus kulumiga.
Ehk Elering korjab 2013. aastal, võrreldes 2012. aastaga elektritarbijalt kuus ca 0,8 Meuri rohkem tasu, et oleks olemas Estlink kaablid, avariireservelektrijaama täiendav võimsus ja mu vajalik infrastruktuur kaablite kasutamiseks. Avariireservelektrijaam täiendavat võimsust (lisaks tänasele 100MW, mida hoiame ja mille kulu on tariifis sees, veel 150MW), mis on vaja Estlinkide töökindlaks opereerimiseks. Lisaks ei maksa unustada, et Estlink kaabli saame kätte oluliselt odavamalt tänu koostööle soomlastega ja EL-i 100 miljoni eurosele toetusele. Eesti tarbija saab 320-miljonilise ühenduse kätte 110 miljoni euroga.
Kaablite eluiga on eeldatavalt kuskil 40 aastat. Ainuüksi see sõrmedel arvutus võiks panna inimesi mõtlema, et kas põhivõrgu tasu tõus Estlinkide ehitamiseks on kulu, mille vastu tasub võidelda, või investeering tulevastesse madalamatesse elektrienergia hindadesse?
Estlinkide rajamise ja käigushoidmise kulud võiks olla detailsemalt lahti kirjutatud ka laiema avalikkuse tarbeks.
Milline on Eesti tarbijate osa, milline osa kaetakse BEMIPi vm Euroopa Liidu toetusega, millise osa katavad teised tarbijad (või oleme meie ainsad, kes kahe põhivõrgu ühendamise kinni maksavad?) jne.
Lisaks reservjaama rajamise kulud.
Muuseas, seda teavitustööd ei saa keegi teine Eleringi eest meedias teha. Ja kogemus näitab, et ühest artiklist või telesaatest ei piisa. Öeldut tuleb korrata igal võimalusel.
Vabandust, kui see postitus on liiga pealetükkiv, aga isiklikult eelistaksin täpset ja selget lahtikirjutust võrgutasude osas. Hea omalgi avalikes esinemistes kasutada…
Numbreid kolme tariifi mõjutava suurinvesteeringu kohta:
EstLink 2
Eesti ja Soome vaheline teine alalisvoolu ühendus. Planeeritud ülekandevõimsus 650 MW.
Ühenduse kogupikkus on ca 170 km, millest 12 km moodustab maakaabel, 14 km õhuliini ja 145 km merekaablit.
Kavandatav töösseviimise aeg 2014. aasta algus.
Maksumus 320Meur’i, millest 100 tuleb EL abina(50 soomlastele/50meile)ja tariifi ei lähe. 110Meuri panevad soomlased enda tariifist ja 110 miljonit maksab meie tarbija.
Kiisa avariireservelektrijaam (AREJ)
Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga.
a. 5 minutit on dispetšeri reageerimisaeg.
b. 10 minutiga peab rajatav Kiisa AREJ saavutama oma nimivõimsuse.
Kiisa AREJ nimivõimsuseks on 250 MW, mis rajatakse kahes etapis, kahe iseseisva elektrijaamana (Kiisa AREJ I ja AREJ II).
c. I etapi (Kiisa AREJ I) nimivõimsuseks on 110 MW ning valmimise tähtaeg 2013.
d. II etapi (Kiisa AREJ II) nimivõimsuseks on 140 MW ning valmimise tähtaeg 2014.
Hind Eesti tarbijale ca 135Meur’i
Estlink 1
Eesti ja Soome vaheline töös olev alalisvoolu ühendus. Ülekandevõimsus 350 MW.
Hind Eesti tarbijale ca 40Meur’i.