Mõni nädal tagasi oli kohtumine Leedu energeetika ministeeriumi ja regulaatori esindajatega. Leedu plaanidest jäi väga selge ja konkreetne mulje. Täiesti tajutavalt tundus olevat neil plaan, mis on eesmärgid, mis tegevused, mis ajaraam ja palju ressurssi oldaks valmis panustama.
Eesmärk – Gazpromi mõju vähendamine ja gaasitarnekindluse suurendamine. Eraldatakse põhivõrk ja selle ostab riik. Mul on jäänud mulje (mitte antud kohtumiselt), et nad on võtnud tõsiselt kaaluda mudelit, millest oleme Eestis rääkinud, Leedu elektri põhivõrguettevõte Litgrid võiks osta gaasipõhivõrgu Lietuvos Dujos’elt ära. Energeetikamajanduse arengut jälgides on energiaturgude toimimise tagamise ja riikide energiavarustuskindluse tagamisel üha suurem idee elektri ja gaasipõhivõrkude ühisel korraldamisel. Seda eriti väikeste süsteemide puhul. Balti riikides on elektrituru arendamise kogemus olemas, mida saab ka gaasituru arendamisel kasutada ja tehtud vigadest õppida.
Leedu ja Eesti ei ole siin oma mõtetega üksi. Soomes on riik indikeerinud, et kui Soome gaasipõhivõrk tuleb Gasumist eraldada, siis on ostjaks riik. Sellel nädalal tuli uudis, et Rootsi riskikapitalifond EQT on Rootsi gaasivõrku ettevõtet Swedegas müümas. Euroopa energeetikapoliitika valguses, kus põhivõrguettevõtetel on täita hulga avalikke ülesandeid, mis kuidagi tariifis ei kajastu ja mis tuleb täita pro bono, koonduvad põhivõrgud varem või hiljem riigi kontrolli alla. Kui ma vaatan elektri ja gaasi võrgueeskirjade tegemist Euroopas, ei saa ühel alusel ja avalikus huvis kontrollitavatest põhivõrkudest Euroopas üle ega ümber.
See ei tähenda, et riik peaks neid omama 100% ja ei võiks ala Fingrid (Soome elektripõhivõrk) riik omada neid koos näiteks pensionifondidega. Rääkimata infra võlakirjade emiteerimisest. Oleks hea võimalus kaasata eraraha ja muuta ettevõtted läbipaistvaks ja hästi juhituks. Eleringile tuli võlakirjade emiteerimine lisaks headel tingimustel raha kaasamisele kasuks ka ettevõtte arendamise seisukohalt.
Uudise valguses, et Klaipedos Nafta laenas EIB’lt 87MEURi LNG ujuvterminali ehituseks ja Koreast tulevad kvartaalselt positiivsed raportid FSRU (Floating Storage Regasification Units) ehitamise osas, on ilmselt fakt, et 2015 on Balti riikides olemas vähemalt 2BCM LNG terminal (võimalusega arendada 4BCM’ni). Kui jätkuvalt toimub vaidlus Eesti-Soome terminaliprojektide üle, siis 2015 on Leedus tõenäoliselt terminal olemas ja väikseid LNG võimalusi tekib regiooni kiiremini, kui oleks osanud oodata. Eesti tarbija saaks sellest suurima kasu, kui oleks olemas ühtne Balti riike hõlmav gaasituru korraldus.
LNG terminal on elektrienergia ühenduste kõrval (LitPolLink ja LitSweLink) Leedu kolmas realiseeruv energiaprojekt. Kaks ülejäänut jäävad venima (GIPL) või lükkuvad määramatusse tulevikku (Visaginose tuumaelektrijaam).
Kuigi… Kuuldavasti olid Eesti ja Läti laenu andmise vastu Klaipedos Naftale, sest Leedu ei osanud piisavalt põhjendada ujuvterminali mõju teiste Balti riikide kütusteturule.
Kas on lootus, et Litgas (Klaipeda ujuvterminali operaator) hakkab gaasi müüma ka Eestis?
Kuigi… Kuulmõju teiste Balti riikide kütusteturule.
Leedus ja Lätis tõuseb maagaasi hind (Gazprom müüb Lietuvos Dujosele 2014. aastal 1,5 bcm hinnaga 675 mln eur ehk 450 eur tuhande kuupmeetri eest ehk 580…590 USD tuhande kuupmeetri eest. Identne leping Latvijas Gazega. Vt http://www.gazprom.ru/f/posts/44/254414/materials-for-shareholders.pdf, alapunktid 51 ja 52).
Põhimõtteliselt nõus.
1. GIPL’i osas ma siiski nii pessimistlik ei oleks kuigi FSRU ja GIPL’i tasuvusel on 100% kattuvus. Aga vaatame, kuidas läheb gaasi PCI’de protsess nüüd edasi. 30.septembriks peaks üle-euroopaline list olema lukus, siis ka suurem selgus GIPL’i tuleviku osas.
2. Visaginase disain (liiga suur ühikvõimsus, puudub vajalik primaarreguleerimisvõimekus Balti riikides http://www.taaviveskimagi.ee/2011/12/visaginas-ja-kesk-euroopaga-liitumine-vastanduvad/) ei sobi Balti elektrisüsteemi desünkroniseerimise korral Venemaa ühendenergiasüsteemist (UPS). Visaginase ehitamine kinnistaks meid väga pikaks ajaks UPS’i. Oktoobriks on Gothia Power AB uuring lõplikult valmis (tellitud meie ja Läti, Leedu TSO’de poolt), siis ka lõplikud tulemuse ja vastused Visaginase sobivuse suhtes Balti riikide elektrisüsteemi.
3. Kohtume veel Litgas’iga sellel kuul. Tahaks kindlasti ühtset Balti riikide gaasituru disaini, mis seda võimaldaks. Kui 2014.a sügisest on Inculkans hoidlale olemas kolmandate osapoolte juurdepääs, siis see peaks kindlasti tegema uute müüjate primaarturule tulemise lihtsamaks.
Viimati Vilniuses (TEPSA konverents) ütles uus energeetikaminister Neverovic, et GIPL ei realiseeru enne aastat 2020. Olevat mingi võimalus nihutada varasemaks, aga poolakate huvi väike.
Kas kolmandad turuosalised saavad juurdepääsu Incukalnsile turu avamisel 2014, kui rendileping Latvijas Gazega kehtib aastani 2017?
Jah, Inculkansi osas on hetkel meil küll selline arusaam. Lisaks peab arvestama, et kui 2015 FSRU Klaipedas olemas siis kaob isoleeritud turgude erand Eestile, Lätile maagaasi direktiivi osas ära. Lätil jääb küll teine erand, mis on nö arenevate turgude erand.