Taastuvenergia toetuste revisjon on kujunemas EL-is trendiks

Eestis käib vilgas arutelu taastuvate toetuste ümbervaatamise vajaduse ja ulatuse üle. See ei tundu tänases Euroopas olevat erand, vaid pigem reegel.  Näiteks nii UK, Saksamaa, Hispaania, Portugali, Tšehhi, Poola kui ka Kreeka valitsused on välja hõiganud analoogsed kavatsused ja kui vaadata nende retoorikat, siis sisuliselt on kõikjal neli argumenti erinevate toetusskeemide ümbervaatamiseks:

a) kodutarbijatele liiga koormav;

b) majandusarengut ebaproportsionaalselt pärssiv;

c) liiga suur koormus valitsussektori eelarvetele;

d) olemasolevad skeemid liiga helded ja arendajatele ebamõistlikku kasumit pakkuvad.

Kas jõuame kunagi nii kaugele, et on ühtne Euroopa elektriturg ilma „luksuslike lisadeta“? Ükskõik, kas see tähendab fossiilsete, tuuma- või taastuvenergia põhise tootmise toetamist. Seetõttu võikski olla olukord, kus investeeritaks nende kütuste ja tehnoloogiate põhistesse tootmisvõimsustesse, mis on turupõhiselt majanduslikult kõige mõistlikumad. Tundub naiivne unistus. Aga nii võiks olla. Sest täna on tihti üks toetus põhjuseks teise toetuse kehtestamisel, et minimeerida esimesest toetusest lähtuvat hälvet. Ja nii koguaeg ringiratast.

Sellest nõiaringist tuleks välja saada. See aga ei ole võimalik liikmesriikide põhiselt, vaid üheskoos, Euroopa ühisturu olemasolul.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.