Investeerimiskontode süsteemi rakendamise pikem eesmärk on motiveerida eraisikuid enam säästma ja säästusid investeerima ning vähem tarbima. Üheks võimaluseks on mõjutada inimeste käitumist läbi maksupoliitika, soodustades säästmist ja investeerimist, kõrgemalt maksustada tarbimist, eriti ressursimahukate toodete ja teenuste osas.
Eesti majanduse kapitaliseeritus ei ole täna tasakaalus, põhinedes liiga palju otseinvesteeringutel, avalikku raha on majandusse kaasatud liiga vähe. Just väiksemate hoiuste ja hoiustajate kaasamine aktiivselt investoritena või ettevõtjatena majandusse loob vundamendi majanduse jätkuvaks arenguks.
Kapitalitulu ja palgatulu võrdne kohtlemine
Rahandusministeeriumi plaan annab võimaluse investeerimiskontode kaudu väärtpaberiinvesteeringutest saadud tulu maksuvabalt reinvesteerida. Maksukohustus on sarnaselt täna kehtiva ettevõtete tulumaksusüsteemiga lükatud edasi hetkele, kui tulu võetakse investeerimiskontolt välja tarbimisse. Investeerimiskonto on rahavoogude põhine ja tulumaksuga maksustatakse väljamakse osa, mis summeeritud arvestuses ületab sissemaksete summat. See on hea samm, kuid mitte piisav eesmärgi saavutamiseks. Mõistes antud otsuse mõju riigieelarve tuludele pean siiski jätkuvalt oluliseks pikemas vaates vabastada tulumaksust ka palgatulust tehtavad investeeringud. Esialgu kasvõi mingi summa ulatuses. Eesmärgiga tuua uusi investoreid palgatöötajate hulgast majandusse juurde.
Investeerimispiirangud
Ma mõistan täielikult ministeeriumi soovi maandada investeerimiskontode rakendamisel võimalikke riske pettuste osas. Pean aga liiga kitsaks piirata riikide ringi Euroopa Majanduspiirkonna riikidega, kus väärtpaberiturgudel kaubeldavatele väärpaberitele maksusoodustus kehtib. Mina laiendaksin seda ringi ja teeksin ettepaneku rakendada soodustust kõikide nende riikide väärtpaberiturgudel kaubeldavate väärtpaberite osas, kellega Eestil on olemas kehtivad maksulepingud. See võimaldaks ka nt USA turgudel kaubeldavad väärtpaberid arvata maksusoodustust pakkuvate investeerimisobjektide alla.
Mis puudutab investeerimishoiuse intressi maksustamist, siis antud eelnõu võimaldab nende osas rakendada läbi investeerimiskonto tulumaksuvaba reinvesteerimise skeemi. See peaks olema üldise loogikaga kooskõlas – mitte ei vabastata kapitalitulu tulumaksust, vaid maksustatakse tarbimisse võtmise hetkel. Investeerimiskonto puhul on oluline mõista, et mitte läbi investeerimiskonto ei vabastata kapitalitulu tulumaksust, vaid sarnaselt täna ettevõtetele kehtiva süsteemiga lükatakse maksukohustus ajas edasi kuni teenitud tulu tarbimisse võtmiseni.
Küll on mõistmatu piirang investeerimiskonto sidumiseks ainult krediidiasutusega (eraldi küsimus on veel ainult ühe investeerimiskonto lubamine) ja miks on investeerimisobjektide ring nõnda piiratud. Võiks võimaldada ka alternatiivturgudel teostatud tehinguid arvestada, samuti laiendada soodustust kõigile aktsiatele ning osadele. Väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite kõrval ka ettevõtte asutamisel tehtud investeeringud aktsiatesse või osadesse võiksid võõrandamisel investeerimiskonto kaudu olla samuti maksustamise alt väljas. Meie majanduse ajaloost võetud näite puhul lahenaks plaanitav muudatus küll Hansapanga aktsiate võõrandamisest saadud tulu tulumaksustamisega seonduva, kuid Sylvesteri aktsiate võõrandamisel saadud tulu reinvesteerimisel tuleks ikka tulumaksu maksta.
Rakendamine
Ma ei näe probleemi investeerimiskontode süsteemi rakendamisest juba 2008 aasta 1. jaanuarist. Tulumaksu laekumise vähenemine kajastub alles riigi 2009. aasta eelarves ja kasvava majanduse ebakindluse valguses aitaks kiire rakendamine säästmist ja säästude investeerimist soodustada koheselt.
