2008. aasta sügisel peaks jõudma vastavalt valitsuse tööplaanile Riigikogusse uuendatud Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava. Seal sisalduvad energiapoliitilised valikud on strateegilises tähenduses 11. Riigikogu koosseisu ühed kõige laiema ja pikema mõjuga otsused. Seda nii majandus- kui julgeolekupoliitiliselt. Energeetika alased valikud omavad märksa laiemat tähendust Eesti tuleviku seisukohalt kui vaid energiapoliitika. See on riikide ja rahvaste konkurentsistrateegiate arutelu globaliseeruvas maailmas.
Globaalsed eesmärgid kliimamuutustega võitlemiseks on seadnud Eesti energeetika täiesti uude olukorda. Nagu teame elektritootmine põhineb ca 92% ulatuses täna Eestis põlevkivile. Seetõttu Euroopa Liidu eesmärgid ja Eesti kokkulepped Euroopa Liiduga, mis kohustavad vähendama meid vääveldioksiidi hulka 2012 aastaks maksimaalselt 25 000 tonnini, saavutama 2010 aastaks taastuvenergeetika osakaaluks minimaalselt 5,1% brutotarbimisest, vähendama oluliselt kasvuhoonegaaside heitkogust, räägivad seda keelt, et nii edasi minna ei saa. Tekkinud on ebamäärane olukord ja puuduvad lõplikud otsused, kust tuleb 10. aasta pärast 75% Eestis vajatavast elektrist.
Riigikogu ees on küsimus, kuidas sellises situatsioonis edasi minna? Millised on globaalsed energiamajanduse arengud, mille raames hakkame järgmisel sügisel langetama valikuid, millistele energiakandjatele Eesti tuleviku elektri- ja soojamajandus hakkab põhinema, kuidas saavutada keskkonnapoliitilised eesmärgid, milline on Eesti elektrimajanduse korraldus ja kui integreeritud me mingite võrkudega oleme jne-jne. Nendest aruteludest peab kooruma välja põlevkivienergeetika tulevik, samuti osalused tuumajaamades, taastuvenergeetika võimalused, ühenduste rajamise poliitika teiste riikide võrkudega, Eesti Energia tulevik, energiasäästu poliitika ja paljud muud otsused. Neile küsimustele vastuseid andes paneme sisuliselt paika Eesti elektri- ja soojamajanduse arengusuunad vähemalt järgmiseks 50 aastaks.
Suvel erakonna Eestimaa Rohelised poolt kokku kutsutud Riigikogu erakorraline istung energiamajanduse küsimuses näitas antud teema laiaulatuslikkust, mida pole võimalik üksikute probleemide kaupa lahendada. Seepärast on Riigikogu majanduskomisjon võtnud energeetikamajanduse üheks oma prioriteediks, kavatsedes kevadistungjärgu jooksul korraldada õppevisiite ja avalikke kuulamisi antud küsimuses, kohtumisi Põhja- ja Baltimaade kolleegidega ning välis- ja kodumaiste ekspertidega.
Selle tegevuse raames otsustas majanduskomisjon konsensuslikult lähetada mind Briti Nõukogu poolt korraldatavale kõrgetasemelisele energiamajanduse koolitusele Readingi ülikooli sellel talvel. Kursuse eesmärk on käsitleda rahvusvaheliste energiaturgude dünaamikaid ja potentsiaalseid arenguid, mõista erinevate energiaallikate arendamise potentsiaali ja võimalusi energiasektori efektiivsuse suurendamiseks. See on täiendav teadmine, mis annab võimaluse asetada langetatavad otsused rahvusvahelisse konteksti, näha valikute laiemat mõju ja seoseid.
Üha teadmisepõhisemaks ja globaalsemaks muutuvas maailmas on üsna levinud poliitikute enesetäiendamine valdkonnapoliitilistes küsimustes. Ka poliitikute teadmised pole jumalast antud, vaid need tuleb ikka õppides tööga omandada ja pidevalt värskendada muutuvas maailmas. Sellised teadmised tulevad riigile kasuks ja võimaldavad valesid otsuseid ära hoida. Olen Riigikogusse valitud 2011 aastani ja loodan omandatavaid teadmisi järgneva kolme aasta jooksul kasutada majanduskomisjoni töös. Energeetika küsimuste tähtsus on järjest tõusev. Meil on tihti suurtes asjades olnud sellist lihtsat kodukootud arusaamadele põhinevat poliitikat liiga palju. See võis olla viisteist aastat tagasi paratamatu, täna on muutunud riik oluliselt keerulisemaks. Pelgalt lihtsale talupojatarkusele toetumise aeg on ümber, kvaliteetseks otsustamiseks on vaja kõige värskemat teavet maailmas toimuvast. Seda eriti otsuste puhul, mille mõju ulatub inimpõlve taha ja küündib sadadesse miljarditesse. Eesmärk on tuua sellel kursusel osalemise kaudu majanduskomisjoni ja Riigikogu aruteludesse olemasolevate teadmiste ja kolleegide teadmiste kõrvale ka minupoolt pisut teadmisepõhisemat ja globaalsemat lähenemist. Nali naljaks, aga oleme ilmselt kõik kogenud põlvkondade kaupa kinnitust leidnud ütlust: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!”. Ja Juku pole kunagi hilja olla.
