Raha seljatab energiajulgeoleku?!

Kuna Eesti asub Gazpromi mõjuväljas, proovin hoida mõõduka järjepidevusega nende Euroopa suunalistel tegevustel silma peal. Kaks minu hinnangul strateegiliselt huvitavat uudist, mis Euroopa gaasimajandust võiks mõjutada.

Esiteks, kõik mis puudutab Kreeka gaasimajanduse erastamist. Nagu me teame on EL ja IMF seadnud Kreekale karmid nõuded valitsussektori eelarve konsolideerimisel ja selle saavutamiseks riigivara müügile. Kreeka on muude varade hulgas pannud müüki riigile kuuluva gaasiettevõtte ja  enamusosaluse gaasi põhivõrguettevõtjas. Gaasiettevõte omab Kreeka LNG terminali ja seega alternatiivset tarneahelat Gazpromi torugaasile.

Erinevatele allikatele tuginevalt paistab Gazprom kujunemas peamiseks favoriidiks erastamise võidule. Raha on vaja, kuid mis on selle raha hind? Strateegiline infra ja kontroll regioonis gaasi liikumise üle Gazpromile vs suutmatus täita troika nõudeid. Mures on nii Brüssel kui Washington. Vaesuse lõks? Endal raha pole, tuleb leppida rahaga, millel tihti on topelt agenda. Gazpromi kapitalil on kindlasti kodumaa. See on laiem küsimus, mis ilmselt vaevab paljusid Euroopa riike eelarvete konsolideerimisel. Tuleb müüa varasid eelarvete tasakaalustamiseks ja kapital tuleb enamasti kolmandatest riikidest. Mis mõju hakkab omama varade liikumine otseselt või kaudselt pluralistlike, demokraatlikke ja läänelikke väärtusi mitte jagava, otseselt või kaudselt riikide poolt kontrollitava kapitali(omanike) kätte? Üle jõu elamise üks tagajärg on vähenev julgeolek, sh energiajulgeolek. Kas siin oleks kohta Euroopa solidaarsusele? Konsolideerime üle euroopaliselt põhiinfra ega lase liikuda seda kolmandate riikide mõju alla? Kreeka näide on hoiatav, miks sellised piiririigid nagu Eesti ei saa lubada endale riiklikku vaesuslõksu.

Teiseks,  Läänemeri, Gazpromi kodumeri.

Gazprom paistab tundvat end üha enam Läänemeres nagu kala vees. Lisaks Nord Streami juba 4. toru rajamise ideele, mis viiks vene gaasi UK’sse oli huvitav Gazpromi rahvusvahelise ärisuuna juhi Pavel Oderovi laupäeval Läänemeremaade Nõukogu kohtumise raames Peterburis välja käidud idee hakata aktiivselt tegelema LNG laevakütuse äriga Läänemerel. Gazprom lubas hakata ette valmistama investeerimisprojekti LNG tootmise väljaarendamiseks Soome lahe ääres. Vastav plaan lubatakse läbi kaaluda juba selle aasta lõpuks. Jääb huviga oodata, mis siis teha plaanitakse. Gazprom näeb, et Läänemerel ja Põhjamerel võiks LNG laevakütuse nõudlus 2030. aastal ulatuda 8-10 miljardi kuupmeetrini aastas.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

One Response to Raha seljatab energiajulgeoleku?!