Millist EL-i heitmekaubanduse tulevikku soovida?

Märtsis jätkus juba mõnda aega kestnud CO2 kvootide hinnalangus ning kokkuvõttes kujunes kuu lõpus hinnaks rekordmadal 6,6 EUR/t, mida on ligi 60% vähem kui aasta varem. Esialgne info 2011. aasta kohta näitab, et saastekvootide koondpakkumine ületas nõudlust ca 100 miljoni tonni võrra. Emissioonid on vähenenud, ka vajadus kvootide järele vähenenud ning  turul toimub kauplemine üsna tagasihoidlike kogustega. Selle tegureid on mitmeid, alates majanduslangusest kuni segaduseni heitmekvootide jagamisel ja kauplemisel. Lisaks vähendab nõudlust asjaolu, et valdavalt on elektritootjad leidnud tänases süsteemis erinevaid erandeid, kuidas kvootide ostmisest mööda minna.

Täna turul olev CO2 hinnatase ei oma reaalset mõju elektritootmise portfelli muutumisele Euroopas ning süsteem ei täida eesmärke, milleks see loodi – vähendada aastaks 2020 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissiooni 20% võrreldes 90ndatega. Eleringi analüüsid  näitavad, et sellisel hinnatasemel elektritootmise portfelli muutmise seisukohalt mingit tähendust ei ole (Eleringi Varustuskindluse aruanne 2011). Mida kinnitab ka paradoks, et kuigi Euroopa Liit tahab vähendada elektritootmise kasvuhoonegaaside emissiooni ja söe kasutamine emiteerib kaks korda enam CO2/kWh kohta kui näiteks gaasi, siis ometigi söe kasutamine elektritootmisel Euroopas kasvab. Ja seda lihtsalt põhjusel, et Eurooas on „dark spread” – tulusus, mis saavutatakse söe kasutamisel elektritootmiseks on jätkuvalt kõrgem kui “spark spread”, mis on sama näitaja gaasi kasutamisel.

Ajendatuna madalatest CO2 hindadest arutavad homme EL keskkonnaministrid Taani kui eesistuja ettepanekul EL-i heitmekaubanduse süsteemi (EU ETS) tulevikku.

Eestis on kõlanud hääli nii  EU ETS’i toetuseks kui selle vastu. Kogu heitmekaubanduse vastane retoorika on olnud rajatud põlevkivi tuleviku konkurentsivõimele nii elektri- kui õlitootmisel. Tooksin siinkohal taas välja ääremärkuse, mis ei ole saanud piisavalt tähelepanu elektrituru avamise kontekstis. Vaadates esimest kvartalit NPS elektribörsil, siis Eesti hinnapiirkonna hinnad on olnud pahatihti kõige kõrgemad kõigist NPS hinnapiirkondadest sellel aastal. Järelikult on meie turule müüvate elektrijaamade marginaalkulud kõrgemad enamus tundidel kui seda on Põhjamaade tootjatel. Eestis toodetud elekter on juba täna kallis ja 1. jaanuarist 2013 avanev turg aitab meil pehmendada hinnatõusu, mis tekiks meil põlevkivielektri põhisel turul. Mitte vastupidi, nagu seda on kommunikeeritud, et turu avamine toob hinnatõusu.  Eestis toodetud elekter on kallis nii CO2 hinnata (nagu on tänane olukord) ja loomulikult ei tee ka CO2 hinna lisamine odavamaks põlevkivielektri tootmist.

Selles valguses võiks pühendada väheke mõtteenergiat, mida me ootame 2013. aastal algavalt heitmekaubanduse järgmiselt faasilt. Kui soovime süsteemi sisulist pankrotti, oleks õige aeg seda väljendada. Ilmselt selleks on õige taktika mitte midagi teha. Kui tahame selle tööle saamist, tuleks mõelda kaasa, milline lahendus oleks heitmekvootide turu turgutamiseks meile kõige mõistlikum.

Taanlased on kauplemissüsteemi tasakaalustamiseks pakkunud välja sisuliselt kolm ideed. Esiteks, kõrvaldada üleliigsed ca 1,4 miljardit heitmekvooti turult.  Teiseks, tõsta 2020. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, mis arvestades suurte EL-i riikide nagu Poola vastasseisu, ei ole kindlasti kõige lihtsam. Kolmandaks, kehtestada analoogselt UK-ga süsiniku hinnapõrand (UK eesmärk ca 35€ 2020).

Kõik eelnevalt nimetatud ideed on põhimõtteliselt rakendatavad. Valik saab lähtuda nii majanduslikest, kuid mulle tundub ka väga palju maailmavaatelistest seisukohtadest. Viimaste hulgas on ilmselt ka põhimõtteline valik, kas me tahame suurendada survet Eesti elektritootmise portfelli CO2 rohkuse vähendamiseks või mitte. Kas võiks CO2 arvestatav hind olla analoogselt UK’ga üks võimalus koguda riigieelarvesse tulu. Mina pooldan olemuslikult saaste sh CO2 ja ressursside kasutamise kõrgemat maksustamist kui kõrgemaid otseseid makse.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.