Elektribörsil on ka madalaid hindu!

Jälgides vahendatavaid uudiseid elektribörsilt tekib mulje hindade paindlikkusest ainult üles poole. Aga ei ole nii – on ka madalaid hindu. Kuid nendest me loomulikult teada ei saa. Kirjutatakse „hinnarekorditest“, kuigi tunnipõhine hinnarekord on Eestis ammu sündinud. 2010. aasta 24. augusti viiel tunnil oli elektrihinna maksimaalne hind 2000 eurot megavatt-tunni eest. Kuna see on süsteemi ametlik hinnalagi, siis seda rekordit ei ole võimalik lüüa ja uutest tunnipõhistest hinnarekorditest rääkida põhimõtteliselt enam ei saaks.

Oluline on panna tähele, et jutt käib üksikutest tunnihindadest, mis enamust meist ei mõjuta mitte kuidagi. 2011. aastal oli ka tunnihindu 1,6 eurot ja 133 tunnil oli hind madalam kui 20 eurot jne. Aga need ei oma laiemas vaatest tähtsust. Inimestel on muret ja hirmu elektrituru avanemise ees niigi palju. Ei ole mõtet seda suurendada tunnipõhiste numbrite võrdlemisel tänase reguleeritud hinnaga. Päeva  keskmine, aga eelkõige kuu keskmine omab tähtsust. Näiteks detsembrikuu kuu keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas oli 32,6 eurot MWh, mis oli sisuliselt sama kui tänane reguleeritud hind kodutarbijale. See on number, mis hakkab omama järgmisest aastast tähtsust ka kodutarbijate jaoks elektrikauplemise üleviimisele turumajanduslikele alustele. Kõigile neile tarbijatele, kes ei vali endale elektrimüüjat, hakkab kehtima üldteenus, mille puhul hinna aluseks on eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub reguleeritud kasum.

2011. aastal oli hind tervikuna langustrendis ja Eesti aasta keskmiseks hinnaks kujunes 43,37 EUR/MWh, mis on ligi 3 EUR/MWh võrra madalam 2010. aasta 9 kuu keskmisest. Ei ole ühtegi põhjust arvata, et 2012. ja 2013. aasta päev ette hinnad ei jääks elektribörsil samasse suurusjärku. Ja siinkohal on veel kord oluline rõhutada, et keskmisest elektriarvest moodustab elektrienergia komponent kuskil 35%. Seetõttu käib jutt 35%-st võimalikust muutusest turumajanduse käivitumisel Eesti elektrimajanduses.