Igal aastal annavad Elering ja teised põhivõrguettevõtjad üle Euroopa hinnangu Euroopas olevatele elektritootmisvõimsuste piisavusele suvel ja talvel. Üldiselt on seni raportit ettevalmistavad arutelud olnud üsna rutiinsed ja põnevad vaid mõne üksiku riigi kontekstis. Kui aga vaadata eelseisva talve tootmisvõimsuste väljavaadet lisatud kaardil (riskialad sinisega) siis pilt on üsna sinine. Kuigi palju sümboolsem oleks nende alade kohta kasutada musta värvi 🙂
Loomulikult on see teema muutunud paljuski aktuaalseks tänu Euroopa keskse elektrisüsteemi, Saksamaa elektrisüsteemi pingelisele olukorrale seoses tuumajaamade sulgemisega. Kuigi juba 2011. aasta suveprognoosis sai viidatud, et kuigi üldjoontes on tootmispiisavus Euroopas tagatud, võib äärmuslike ilmatingimuste korral tekkida oht elektrisüsteemi normaalsele talitlusele.
Nüüd on aga olukord muutunud tõsiselt pingeliseks ja teema ei ole enam tavaline süsteemihaldurite business, vaid on muutunud laiemalt ühiskonnas aktuaalseks. Ja õigustatult, sest oht elektrivarustusele on ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kontinentaal- Euroopa elektrisüsteemis kasvanud seoses tuumajaamade sulgemisega Saksmaal. Tuumajaamades toodetud elektrit on senini kompenseeritud vanade ja ebaefektiivsete söejaamade taaskäivitamise, olemasolevate gaasielektrijaamade suurema kasutamise ja uute tuule- ja päikeseelektrijaamade tööle rakendamisega. Samas pole aga ka tarbimine konstantne. EU liikmesriikide (EU27) elektritarbimine võrrelduna 1990. aastaga on kasvanud kolmandiku võrra. Nagu juba korduvalt kirjutatud ka siin blogis, siis areng vajab energiat!
Ja seega võib suurema tõenäosusega kui varem ühel külmal tuulevaiksel päeval, kui päike ei paista ja tarbimine on suur, tekkida olukord, kus ei pruugi energiat olla kuskilt võtta vaatamata Saksamaa valitsuse pingutustele leida võimalusi energia impordiks Austriast, Tšehhist ja teistest naaberriikidest. Sellisel juhul tuleb viimase võimalusena süsteemi elus hoidmiseks hakata tarbimist piirama. Kõrgeima riskiga ajaks hinnatakse detsembrit ning tuleva aasta jaanuari kolmandat nädalat.
Ja mida tuleb tähele panna, on see, et ka riigid, mis on hallid (tootmisvõimsusi on riigipõhiselt piisavalt), ei ole isoleeritud saared, vaid on mõjutatud oma naabritest ja vastupidi. Suuresti sõltuvad paljud riigid, nagu allpool toodud kaardilt näha on, naabritelt imporditud elektrist. Kui vaadata, et Soome ja Läti on sinised (võib olla probleeme), siis kindlasti mõjutab see Eestit kui mitte teisiti siis tarnijate suurema võimaluse läbi elektrit eksportida ja vabaturu tarbijate „kohustust“ fikseerida oma elektrihind talveks, et olla kindlustatud võimalike hinnahüpete vastu.
“…areng vajab energiat”.
Sama palju vajab meie energiamajandus arengut järgmisele tasandile. Tänane elektrivõrk sisuliselt Edisoni-aegsest suurt ei erine, energiasüsteemi bilansi tasakaalus hoidmiseks võimleb ainult tootja oma generaatorite juures. Ja tarbimise piiramine mingi piirkonna väljakatkumise läbi on tänasel päeval süsteemi balansseerimine a la India stiilis, kus kaubanduskeskustes ootamatud elektrikatkestused pole mitte rikked, vaid võrguoperaatorite “reguleerimine” käepäraste vahenditega. Elu vajab aga sealgi elamist ja siis minnakse mõne minuti pärast oma generaatoritest saadava voolu peale või oodatakse lihtsalt voolu taassaabumist.
Ootaks Eesti elektrimajanduselt ajastule adekvaatset lähenemisnurka, mis mujal maailmas tuntud Smart Grid nime all. Mis Eesti kontekstis tähendab seda, et uued digitaalsed elektriarvestid võimaldaksid ka “tagurpidi” kerimist, grid-tied inverterid oleks soodsa hinnaga kätte saadavad ja kliendi poolt nende kaudu võrku “süstitud” elektrit saaks vajadusel nö “tasuta” tagasi võtta ehk kasutada elektrivõrku akuna.
Samal ajal peaks elektri hind tavatarbijale olema kõike muud kui ajas “külmutatud”, vaid käima sama nobedasi üles-alla kui voolu sagedusmõõdik elektritootja juhtkilbil normist kõrvlakaldumist näitab. Alles siis kui elektri bilansi hoidmise tegeleb tootjale lisaks ka tarbija, võib rääkida elektrivõrgu arengust kaasaegsel tasemel.
Parimat soovides, külamees Saaremaalt.
Margus Viikmaa