Elering riigi omandis oleva põhivõrguettevõtjana vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Elektrisüsteemi varustuskindlus põhineb nii ühendusvõimsuste kui tootmisvõimsuste piisavusele süsteemis ja elektrisüsteemi töökindlusele. Kui elektriturul osalevate tootmisvõimsuste piisavuse osas on Eleringil kui põhivõrguettevõtjast elektrisüsteemihalduril monitoorimise ja eelhoiatuse kohustus, siis ülekandevõimsuste ja töökindluse osas otsene tagamise kohustus.
Selle kohustuse tagamiseks vajalikud jooksev- ja kapitalikulud saab Elering elektri ülekandeteenuse müügist 110-330KV elektrisüsteemis. Elektrituruseadusest lähtuvalt peab võrgutasude suurus tagama võrguettevõtjale võimaluse täita õigusaktidest ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ja tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Lähtuvalt Konkurentisameti poolt kujundatud metoodikale on võrgutasud võrguettevõtjale kulupõhised.
Tarbija poolt makstava tariifi põhiselt arendame võrku ainult tarbijate huvidest lähtuvalt. Uute tootmisvõimsuste süsteemi liitmiseks vajalikud võrguarendused maksvad liituda soovijad ise kinni. Palju tootjaid, head ühendused on toimiva elektrituru võti. Usume, et avatud elektriturg teeb tulevikus parima võimaliku elektrihinna Eestis.
Euroopa Liidu eesmärk on luua ühtne elektristsüsteem, ühtne elektriturg. Seatud eesmärgiga toime tulemiseks on kõigi liikmesriikide süsteemihaldurid sh Elering töötanud esmakordselt välja Euroopa kümneaasta elektrivõrgu arengukava. Väljakutse Euroopa energiasüsteemide integreerituse saavutamiseks on mastaapne, sellest kõneleb ka investeeringuvajadus. Euroopa võrguinvesteeringud kümne aasta võrgu arengu plaani kohaselt on 360-440 miljardit krooni.
Lähtuvalt Riigikogus heakskiidetud Energiamajanduse riiklikust arengukavast ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Elektrimajanduse arengukavast peab Elering investeerima Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks järgmise 5 aasta jooksul ca 7 miljardit krooni. Sotsiaal-majanduslikult on ühendused ühiskonnale odavamad kui kõigi sh tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste Eestis ehitamine.
Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel Estlink 2, Estlink 1 kaabli välja ostmine, Tartu-Viljandi-Sindi liin ning elektrisüsteemi avariireservide hoidmiseks vajalikud investeeringud gaasiturbiinijaama on just need meile kohustuseks tehtud investeeringud, mis toovad kaasa võrgutasude kasvu. 1. juunist kasvab võrgutasu 2,3 senti lähtuvalt investeeringute kohustusest ja elektri ülekandemahtude 20,8% vähenemisest võrreldes Konkurentsiameti poolt 2007. aasta sügisel tehtud prognoosiga. Eleringi tegevuskulud vähenevad seejuures 2010. aastal 72 miljonit krooni võrreldes planeerituga.
Kokkuvõttes. Võrgutasu on täpselt nii suur kui palju me ühiskonnana tahame panustada Eesti elektriga varustuskindluse tagamisse. On kõlanud hääli, miks Elering kokku ei hoia ja tariifi tõstab. Me töötame tõsiselt efektiivsuse suurendamisega, kuid Eleringi enda kulud on järgmise viie aasta tariifi tuludest ca 9 % ja mõju tariifile sisuliselt olematu. Seega julgen väita, et kõik see raha, mis täiendavalt laekub läbi tariifi tõusu läheb investeeringutena tagasi elektrisüsteemi arendamisesse. Elering sellest midagi endale ei saa. Ja peame teadma, et ei ole maailmas kallimat elektrit kui elektri puudumine.
