Toetame omasid!

Maailma finantskriisi mõjud reaalmajandusse suurenevad päev-päevalt. Raha hind on kasvanud drastiliselt, krediidivõimalused ja varade väärtus on vähenenud. Lähema aasta-paari jooksul  saame näha maailmas finantssektorist alanud varade ümberjaotamist hetke poliitilisele ja majanduslikule eliidile lähemal olevate isikute kasuks kõigi teiste arvelt; passiivsematelt kapitali omanikelt aktiivsemate kasuks. Saab see siis toimuma pankrottide, ülevõtmiste, ühinemiste või vara alla tegeliku väärtuse müümise kaudu.Ka Baltikumis hinnatakse lähema aasta jooksul paljud varad alla oma pikaajalist väärtust. Uued võimalused tekivad eelkõige neil, kellel endal on likviidsust, parem juurdepääs krediidile või rohkem infot-sidemeid. Mujal maailmas etendavad valitsused võtmerolli varade ümberjaotamises, mis tähendab poliitika/poliitikute olulisuse märkimisväärset kasvu. Viimastel nädalate, nüüd juba viimaste kuude sündmusi jälgides, ei ole toimunud finantssektoris ilma valitsuste otsese või kaudse osaluseta midagi. Kui varasemalt on olnud turumajanduslikes riikides valitsuste interventsioonid suunatud eelkõige vaba turu toimimise tagamiseks, siis nüüd näeme globaalselt hoopis uut paradigmat.  Ilmselt on Venemaa siin kõige markantsem näide, kus antud kriisi lõppedes ilmselt suur osa atraktiivseid varasid on mängitud ümber „omadele“. Kuna enneolematu aeg on parim advokaat enneolematute meetme kasutamiseks, näeme me järjest valitsuste suvaotsuseid avaliku raha kasutamisel ilma kriitikata. Kõik on võimalik maha müüa filosoofiaga finantssektori ja seeläbi deposiitorite raha, töökohtade ja sissetulekute kaitsmisest. Praktika on tänaseks tõestanud, et valitsustel puudub poliitiline suutlikkus kannata välja laissez faire printsiide rakendumine turgudel väga tugeva negatiivse korrektsiooni puhul. Valitsused ei ole valmis poliitilistel põhjustel laskma turgudel liikuda lõputult alla. Valitsuste närv on oluliselt lühem kui turgude oma.

Alanud varade ümber jaotamises Eestis võtavad nö valitsuse positsiooni siin asuvate Põhjamaade pankade tütred ja filiaalid. Ilmselt toimub Eesti majanduse restruktureerumine eelkõige läbi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete pankrottide. Kas see tähendab Põhjamaade kapitali veelgi tugevamaid positsioone peale selle korrektsiooni lõppu Eestis? Aga just sealsel kapitalil on parim võimalus läbi pangandussektori kontrolli olematu hinnaga siinsed varad ülesse osta. See läheb nii, juhul, kui pikemas vaates sealsed investorid usuvad siiski Baltikumi GDP per capita konvergentsi Euroopa Liiduga ja Venemaa mitteagressiivset käitumist Eesti suhtes. Raha pole ju maailmast kadunud, otsitakse teraselt võimalusi, kus ja kuidas see võiks kõige enam väärtust luua. Samas hetkel ollakse Baltikumi suhtes ka pikemas vaates võrrelduna teiste Kesk-, Lõuna ja Ida-Euroopa ülemineku majandustega väga negatiivselt meelestatud. Koostoimes koduturu keerulisemaks muutumisega pigem paistab tõmmatakse Eestis operatsioone kokku kui neid laiendatakse. Investorid mõistavad sama, mida suurem osa Eesti ühiskonnast –  mudel, mis viis meid tasemelt 15%SKP inimese kohta tasemele 70% SKP-d inimese kohta Euroopa Liidu keskmisest, ei vii meid tasemele 125% SKP-d inimese kohta Euroopa Liidu keskmisest. Seni kui me ei suuda veenvalt demonstreerida uusi Eesti konvergentsi vedavaid mootoreid, on soov siin kapitali hoida/paigutada oluliselt pärsitud.

Lisaks tegur, mida ilmestab välisinvestorite suhteline närvilisus antud piirkonna suhtes  muutunud globaalses julgeoleku olukorras peale Venemaa agressiooni Gruusia vastu. Nende tegurite koosmõjul ja koduturu karmistumise läbi Eestisse peamiselt kapitali importinud riikides võime leida silmitsi ennast hoopis teise olukorraga, kus välisinvestorid hakkavad Eestis ennast välja müüma ja keskenduvad põhiärile kodus.

Eesti majanduse kapitalisatsioon on senini põhinenud peaasjalikult välimaistel otseinvesteeringutel. See on olnud loomulik. 15. aastat tagasi polnud meil endal kapitali, mida majanduse ülesehitamiseks kasutada. Seetõttu oli meie ainus võimalik majanduspoliitika avatud majandus, mis tõi meile laenukapitali ja otseinvesteeringute voo. Tänaseks on tekkinud rahvuslik kapital. Antud kriis võiks anda suurepärase võimaluse Eesti majanduse kapitaliseeritust ja varade omanike struktuuri oluliselt muuta. Eesti kapitalil võiks tekkida hea võimalus hoopis odava hinnaga välisomanikud siinsetest ettevõtetest välja osta ja võtta senisest oluliselt tugevam positsioon Eesti majanduses. Me lihtsalt oskame kohalikena siinses keskkonnas enam väärtust luua ja riske paremini hinnata ja juhtida. Mis välisinvestorile ei pruugi olla tootlik vara võib kodumaisele kapitalile seda olla. Kindlasti ei peata ka see kriis globaalset konsolideerumist, kuid järgmise 5-6 aasta perspektiivis võib olla rahvuslikul kapitalil võimalus saavutada Eestis arvestatav varade väärtuse kasv.

Kahjuks on tänane reaalsus teine. Kapital hääletab jalgadega, kapitali omanikud on Eestis riigis pettunud ja paljud ei soovi isegi võimaluste tekkimisel siia investeerida. See on riigi jaoks katastroofiline, eriti tingimustes kus värsket raha läbi pankade enam peale ei tule. Ilma kapitalita pole heaolu kasvu. Tuleb leida dialoog riigi ja kapitali vahel. Konstruktiivse dialoogi eelduseks on lähedane arusaam olukorrast, mis toimub maailmas, mis on Eestis läinud viimastel aastatel nihu ja mis hästi. Ja siin ongi tekkinud konfrontatsiooni allikas. Ettevõtjad käsitlevad olukorda kosmopoliitlikult, poliitikud suletud rahvusriiklikult. Maailmakäsitluste kiire polariseerumine on olnud objektiivne kiirelt globaliseerunud maailmas. Ükski arvestatav ettevõtja ei saa mõtestada oma tegevust ainult läbi Eesti, tuleb enda tegevus asetada laiemasse ruumi. Ametnikud ja poliitikud tegelevad mõistetavalt Eesti riigiga. Poliitikute jaoks on nende turg siin. Laiemas kontekstis paistab aga Eesti toimuv hoopis teisiti kui ainult Eestiga tegeledes. Selle lõhe ületamine ja Eesti kapitalile Eesti taas atraktiivseks muutmine on esimene eeldus, mida saame ise luua, uueks kasvuks. Riigi strateegiline huvi peab olema luua tugev omanike ühiskond, mis on oluliselt jätkusuutlikum ja pikaajaliselt vastutustundlikum kui töövõtjate ja filiaalide ühiskond. Varade ümberjagamisel toetagem omasid!

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.