Eelmisel nädalal avaldas Eesti Ekspress IMFi analüüsi järeldused, mis olid asjatundjatele teada, kuid laiemale avalikkusele mõjusid need meie edumüüdi kõrval ilmselgelt külma dushina. Meie ja meie lõunanaabrite majanduskasvu allikaid võrreldi seal kahe Euroopa Liiduga liitunud riigi – Iirimaa ja Portugaliga. Järeldus oli karm: senisel kursil jätkates jääme pigem Portugali, kui Iirimaaga võidu jooksma, sest meie säästud, laenud ja investeeringud ei ole läinud ega lähe mitte uute tootmisvõimsuste loomiseks ja ekspordi kasvatamiseks, vaid eelkõige sisetarbimiseks ehk siis kinnisvarasektorisse ja teineteiselt aina kallimalt asjade ja teenuste ostmisele.
Jõukaks saavad need ühiskonnad, kes mõtlevad hetketarbimise kõrval piisavalt ka sellele, kuidas investeerida ja säästa. Eesti rahvastik vananeb Euroopas kõige kiiremini. Vananemisega toimetulemiseks on meil vaja täna mõneti samasugust hoiakut kui meie vanaemadel- ja isadel oli eelmise sajandi alguses. Tahet elada ja säästa laste parema tuleviku nimel.
Lisaks lastele hea hariduse võimaldamisele alates lasteaiast on siin riigil võimalik nii mõndagi ära teha. Üheks võimaluseks on säästmise ja investeerimise soodustamine riigi poolt. Olen seda meelt, et Eesti inimeste säästud ja investeeringud võiksid olla tänasest oluliselt suuremad. Piisavate säästude olemasolu tagab kindlustunde ja võimaluse vaadata igapäevaaskeldustest kaugemale. Olen alati arvanud, et Eesti ühiskond peab olema omanike ühiskond.
Täna on nii, et inimesed, kes ettevõtet ei oma, peavad palgalt maksma tulumaksu tulu saamise hetkel ja nende kogutulu arvestatakse ja maksustatakse aastapõhiselt. Ehk iga aasta lõpus tuleb kogunenud tulult ära maksta tulumaks. Inimesed, kes teenivad ja investeerivad oma tulu aga ettevõtte kaudu, saavad maksu maksmise edasi lükata kuni dividendide väljavõtmiseni. Eriti reljeefselt tuleb see välja väärtpaberitulude juures. Seetõttu kasutavad paljud inimesed investeeringute haldamiseks osaühinguid. See aga on täiendav bürokraatia ja kulu. Lisaks on väiksemad investorid, kellel ei tasu oma investeeringu haldamiseks äriühingut luua võrreldes suurematega ebavõrdses olukorras. See ei ole õige. Just väiksemate hoiuste ja hoiustajate kaasamine aktiivselt investoritena või ettevõtjatena majandusse loob vundamendi majanduse jätkuvaks arenguks.
Mis oleks siin loogiline lahendus?
On pakutud välja lahendus, et sarnaselt ettevõtetega oleks reinvesteeritud väärtpaberitulu inimestele maksuvaba. Sellest sammust võidaksid eelkõige need, kellel on juba täna suured väärtpaberiportfellid ja suured väärtpaberitulud. Ehk töötavad inimesed, kes tahavad investeerida oma palgatulu investeerida oleks võrreldes kapitalitulu omanikega ebavõrdses olukorras. Palgatulu ja kapitalitulu peaks investeerimisel käsitlema vähemalt võrdselt.
Seepärast peaks minu arvates vabastama eraisiku investeeringu tulumaksust sõltumata tulu allikast.
Süsteem näeks siis välja nii, et investeerides teenitud tulu kas väärtpaberitesse või ka oma ettevõtte asutamisel selle aktsiatesse või osadesse, saaks vastava summa ulatuses tulumaksu tagasi. Väärtpaberite müümisel tuleks aga tasuda tulumaks kogu müügihinnalt. Arvestus toimuks näiteks aastapõhiselt. Sellisel juhul arvestataks makstav tulumaks nii:
(tulu kalendriaastal väärtpaberite müügist – kulu kalendriaastal väärtpaberite ostule) * maksumäär
Kui tulemus on plussmärgiga, tuleb maksu maksta, kui miinusmärgiga, saab tulumaksu tagasi. Teisiti öeldes tähendaks see, et tulumaksu saab edasi lükata kuni investeeringuportfelli realiseerimiseni või ettevõtte aktsiate või osakute realiseerimiseni. Analoogselt käsitletakse maksustamise seisukohalt täna investeeringuid pensionifondidesse – sissemakse saab tulust arvata maha, väljamaksetelt tuleb kunagi tasuda tulumaks. Aastasel reeglil on aga üks puudus, millele on viidatud – kui inimene müüb oma aktsiaportfelli detsembris ja ostab uued jaanuaris, siis peab ta aasta lõpul ikka maksu ära maksma. Tihti on selline käitumine aga turuolukorrast lähtudes mõistlik – seetõttu ei toeta ma ka selliseid reegleid, et raha tuleb uuesti investeerida näiteks kolme kuu jooksul vms.
Siit oleks loogiline järgmine samm see, et tulu ei maksustaks kuni selle hetkeni kuni inimene võtab selle aktiivsesse kasutusse. Selleks tuleks investeerimiseks lugeda raha paigutamine selleks mõeldud investeerimiskontole ja tuluks raha sealt väljavõtmine. Maksustamine toimuks automaatselt. Tagastatav maks kantaks kontole juurde ja makstav maks võetaks maha raha kontolt väljavõtmisel. See oleks inimeste ja ettevõtete tõeliselt võrdne kohtlemine. Ja kuna maksustataks mitte teenitud, vaid väljavõetud tulu, siis oleks ka arvestus imelihtne.
Usun, et selline samm tooks kapitaliturule hulga uut raha ja paneks inimesed senisest aktiivsemalt oma sääste investeerima. Eestist peab saama omanike ühiskond. Ja omanikke tuleb võrdselt kohelda.
