Juhtimise fookuses on töö inimestega

Artikkel ilmus ajakirjas Director 01.08.2017.

Ettevõtte väärtus elab ja hingab

Töö iseloom on muutunud: selle asemel et keskenduda probleemide lahendamisele etteantud mudelite järgi, on strateegilise juhtimise fookuses töö inimestega. Suure osa ettevõtete väärtusest loovad inimesed. Ilma inimesteta on iga organisatsioon teovõimetu keha. Oma raamatus „Time, Talent, Energy” („Aeg, andekus ja energia”) kirjutavad Michael Manldns ja Eric Carton, et ettevõtted, millel on suurepärane inimeste juhtimise poliitika ja praktika, on keskmiselt 40% tootlikumad kui teised. Väga huvitav on ka küsimus, kas teooria, et ettevõtte üks ja ainus eesmärk on tõsta aktsionäride tulu, on enam üldse asjakohane. Suur osa teie ettevõtte väärtusest (kuigi see bilansis ei kajastu) läheb peauksest igal õhtul koju ja teie ülesanne juhina on neid inimesi motiveerida nii, et nad järgmisel hommikul jälle kohale tuleks. Need juhid, kes seda mõistavad, saavutavad ka tulemusi. Ettevõtetel on, mille üle mõelda ja miks püüelda inimeste hea juhtimise poliitika poole.

Juhi tegelik töö ongi juhtimine

Seega pole tänapäeva ettevõtte juhi parem käsi mitte finantsjuht, vaid strateegiline personalijuht. See on ainult aja küsimus kui ettevõtte juhatuses hakatakse laiemalt kaasama strateegilisi personalijuhte. Tänapäeva ettevõtet juhib troika: tippjuht, finantsjuht, strateegiline personalijuht. Kaasake personalijuht kriitilistesse äriprotsessidesse. Eesti ettevõtted pööravad ikka veel liiga palju tähelepanu finantskapitalile ja häbiväärselt vähe inimestele, ehkki just seal on peidus tegelikud väärtuspakkumised ja konkurentsieelised.

Selleks et olla hea juht, ei piisa enam sellest, et sa oled hea arst, insener, finantsist jne. Või ettevõtja, kes on oma äriidee realiseerimiseks astunud juhirolli. Tihti puuduvad sel juhul nii kogemus, teadmised kui ka vajalikud isikuomadused juhi ülesannete täitmiseks. Näeme seda ka Eleringis. Parimast valdkonnaprofist on saanud juht. Kuid inimene näeb juhtimist lisakoormusena, mis tuleb kaelast ära saada, et „saaks asuda tegeliku töö juurde”. See ei tähenda, et oskused-teadmised pole tähtsad. On küll, kuid need on mõneti nagu hügieenifaktor, millest üksi enam ei piisa.

Sära inimeste silmadesse

Hea juhtimine algab mõistmisest, et juhi tegelik töö ongi juhtimine. Juhtimine on protsess, kus üks inimene mõjutab teisi töötama eesmärkide nimel. Ma ütleks veel enam: juht ei saavuta tulemusi mitte teiste kaudu, vaid koos teistega. Juhtimine pole miski, mida sina teed.

Juhtimine on midagi, mille kaudu sa võimaldad teistel midagi teha. Selleks peab aga juht mõistma inimese motiivi töö tegemisel.

Ärge kujutage ette, et tööd tehakse organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt – seda tehakse ikka isiklikest, egoistlikest eesmärkidest lähtuvalt. Juhi esmane ülesanne on aru saada, miks inimesed hommikul tööle tulevad ja mis neil sära silmis hoiab. Mõneti on vaja selleks mõista kogu inimese elu. Olla juhina inimeste inimene. Empaatiline. Sest töö ongi elu, elu ongi töö. Elu ei ole võimalik tükkideks lahutada: tööelu, eraelu ja veel mingi kolmas ja neljas elu. Inimene on üks tervik oma murede ja rõõmudega. Võib-olla pärsivad kõige enam töist sooritust hoopis kodused keerulised suhted. Juhtidena peame saavutama tulemusi ja pole tähtis, mis on probleemi allikas või takistuse põhjus. Meie peame aitama inimesel sellest olukorrast välja tulla, et ta saaks täiega panustada. Tulemusmõõdik on sära kaastöötajate silmis. Ja on teada, et mida mõõdad, seda ka saad.

Keeldude ja käskudega juhtimine on surnud

Oma tööd teevad hästi need, kelle jaoks see on osa elustiilist. Kui inimene on oma töö ja ettevõtte fänn, siis on töö ja amet temaga 24/7 kaasas. Kõige tõhusamad on tänase ja homse töö olemuse juures inimesed, kes töötavad sisemise motivatsiooniga: neile meeldib see, mida nad teevad; see huvitab neid ja nad ei tee seda vaid palga pärast.

Muutuv töö nõuab muutuvat juhtimist. Keeldude ja käskudega juhtimine on surnud. Nii ei ole võimalik saavutada organisatsioonile seatud eesmärke. Kahjuks või õnneks ei ole selline juhtimisstiil nende inimeste isiklik tragöödia, vaid probleem, mille taga on kinni meie ettevõtete kasv ja ühiskonna heaolu suurenemine tervikuna.

Töötajad armastavad kõrvadega

Tippjuhtidel on praeguses maailmas kolm ülesannet. Esiteks, kasutades Jack Welchi sõnu: õiged inimesed õigel ajal ja õiges kohas. Teiseks, mitte mikroaskeldamine, vaid strateegia koos selle realiseerimisega: mida me nende õigete inimestega siis teeme, ja mis veel olulisem, mida me ei tee. Kuidas ettevõte loob ja realiseerib väärtust. Kolmandaks narratiiv: juhi ülesanne on luua inspireeriv, motiveeriv ja kaasav narratiiv ehk lugu äristrateegiast ja viia see inimesteni. Narratiiv on see, mille kaudu juht loob visiooni sellest, mille nimel inimesed töötavad. Ta annab tööle tähenduse. Ja tähenduseta tööd ei taha meist ju keegi teha. Tähenduse jaoks on vaja lühikesi, löövaid, lihtsaid lugusid, millega inimesi kõnetada. Kõik peab mahtuma Twitteri 140 tähemärgi raamesse või 35-sõnalisse strateegia kirjeldusse. Ärge unustage: teie inimesed armastavad teid kõrvadega!

Juhi fookuses: õppimine, autentsus, usaldus

Nende kolme juhtimisülesande täitmiseks on vaja õppimisvõimet, autentsust ja usaldust ning sealt lähtuvat mõju.

Õppimisvõime on kriitiline juhtimise ja organisatsiooni edutegur praeguses ärimaailmas. Filosoof Eric Hoffer on kirjutanud, et suurte muutuste aegadel pärivad tuleviku need, kes õpivad. Õpetatud inimesed leiavad tavaliselt, et neid on ette valmistatud elama maailmas, mida enam ei ole. Nii et parim, mida sa saad oma kolleegide ja iseenda jaoks teha, on võimaldada neil õppida, ümber õppida ja juurde õppida. Õppimine on hea. Aga veel olulisem on, et organisatsioon toetaks õpitu kinnistumist töökohal.

Autentsusest ja mõjust

Autentsus on tõhusa juhtimise eeldus. Mitte autentsus radikaalse naiivsusena, vaid autentsus julgusena olla sina ise. Autentsuse kaudu on võimalik pakkuda teistele parimat, mis sul oma teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal on anda.

Mind on alati huvitanud küsimus, miks ühel inimesel on mõju ja teisel ei ole. Kõigil mõjukatel juhtidel on võim.

Aga kõigil formaalse, ametikohast lähtuva võimuga juhtidel ei ole mõju. Ametikoht ei taga veel automaatselt mõju. Mõju on võimalik saavutada kolleegide ja partnerite usalduse teenimise teel. Kui pole usaldust, pole ka mõju ega tulemust.

Kõik need kriitilised eeldused tulemuste saavutamiseks nõuavad tööd inimestega.

Ja juhid, kes seda mõistavad, saavutavad järjepidevalt tulemusi ning võivad jätkuvalt nautida ärimaailma päikesepaistet.

This entry was posted in Juhtimine. Bookmark the permalink.

Comments are closed.