Vene elekter Eestis

Venemaa monopoolne elektri müüja InterRao ei müü täna Eestisse elektrit. Kuigi seadus sellise võimaluse kolmandate riikide kauplejatele läbi elektribörsi annab. Samas on alates 1. märtsist NPS Estonia hinnapiirkonnas tegutsemiseks sõlmitud leping NPSi ja InterRao Lithuania vahel. Arvestades Leedu elektrisüsteemi jätkuvat väga kõrget defitsiiti, mis enamuses kaetakse elektriimpordiga Venemaalt, siis ei ole kahtlust, et antud tegevus saab toetuda ainult Venemaa elektrile tuginevalt.

Seega teema, mida ma tahtsin puudutada, on viimasel ajal tihti küsitud küsimus – milline on Vene elektriga seonduv ebaaus konkurents elektriturul?

Peamised põhjused on alljärgnevad:

  1. Erinevad elektrituru reeglid (tariifid, turuosaliste kohtlemine, võimsuste allokeerimine ja hinnastamine, jne);
  2. Venemaa turg suletud meie kauplejatele nn vastukaubanduse võimaluse puudumine;
  3. Erinevad keskkonnaalased nõuded (SO2; CO2 piirangud ja kauplemine, EL taastuvate eesmärgid jne);
  4. InterRAO monopol ülepiirilises kaubanduses Venemaa poolt;
  5. Tuumaohutuse madalamad nõuded Venemaal;
  6. Kütuste hinnastamise printsiibid elektrijaamadele (mitte turupõhised Venemaal);

Kõik see on ohtlik põhjusel, et Balti riikidel on rohkem kui 3000 MW ühendusi Venemaa ja Valgevenega kui teistsuguse energia- ja keskkonnapoliitikaga riikidega. Arvestades Balti elektrituru mahtu võib potentsiaalsel impordil kolmandatest riikidest olla väga ulatuslik mõju siinsele turule. Ja selle mõju leevendamiseks tuleb rakendada investoritele täiendavaid garantiisid ja subsiidiume investeeringute atraktiivseks muutmiseks, mis koormavad meie riikide kodanikke täiendavalt.

Mis selle vastu saab teha? Esimese sammuna on oluline, et NPS elektribörs laieneb ka Lätti-Leetu ja kogu kolmandate riikide elektrikaubanduse korraldamine käib läbi elektribörsi. Lisaks on ebaausa konkurentsi leevendamise meetmetena olnud arutusel kolmandatest riikidest pärineva elektrienergia koguseline piiramine, samuti on arutusel võimalus elektri ülekandmiseks tehtavate kulude korvamiseks määrata kolmandate riikide piiril vastav tariif. Tariif peab olema selgelt põhjendatud ja kulupõhine.

This entry was posted in Rahandus-majandus and tagged , , , , . Bookmark the permalink.

Comments are closed.