Eelmisel nädalal tõusis Eesti Päevalehe veergudel küsimus era- ja avaliku sektori koostöövormide, viiside ja piiride osas kaitsevaldkonnas. Annan alljärgnevalt mõned pidepunktid kaitsetööstuse klastri välja arendamise võimaluste kohta Eestis. Alustuseks tuleb tõdeda kaitsetööstuse kui majandusaru sisulist puudumist tänase Eestis. Meil on küll ettevõtteid, mis suudavad pakkuda erinevaid kaitseväe jaoks vajalikke teenuseid ja kaupu, kuid senine tegevus riigi ja kaitsetööstuslikku potentsiaali omavate ettevõtete huvide ühitamisel on olnud juhuslik, koordineerimata, väiksemahuline ning mitte vastavuses nende võimalustega, mida antud valdkond võiks süsteemse lähenemise korral Eesti ettevõtetele pakkuda.
Just valdkonna võimaluste paremaks ära kasutamiseks on koondunud täna 55 peaasjalikult rahvuslikul kapitalil põhinevat kaitsetööstuslikku potentsiaali omavat ettevõtet Eesti Kaitsetööstuse Liitu (EKTL). EKTL on jätkuvalt vastava valdkonna vastu huvi tundvatele ettevõtetele avatud mitte kasumit taotlev platvorm koostööks omavahel, riigiga ja eelkõige paremate võimaluste loomiseks kodust eemal. Rahvusvaheline kaitsetööstus ja sellealaste toodete turg on komplitseeritud, rangelt reguleeritud ja raskesti ligipääsetav – turule sisenemise barjäär müüjatele on väga kõrge. Suuremahuliselt on see teostatav ainult Eesti ettevõtete tegevust koondades.
Kaitsetööstus ei ole business as usual. See valdkond toimib kõikjal arenenud riikides riigi ja ettevõtete tihedas ja igapäevases partnerluses. Eestis on koostöö alusena Kaitseministeerium ja EKTL allkirjastanud memorandumi koostöö valdkondade ja vormi kohta. Riik on tunnistanud EKTL kui Eesti Tööandjate Keskliidu vastavat haruliitu ametliku partnerina kaitsetööstuse arendamisel. EKTL ei ole loodud ettevõtete huvide esindamiseks riigi juures, vaid koostööks riigiga Eesti ettevõtetele võimaluste loomiseks eksportturgudel ja seeläbi teatud kaitseotstarbeliste võimekuste edendamiseks Eestis. Seetõttu on meie missiooniks paremate võimaluste loomine enda liikmesettevõtetele kaitseotstarbeliste teenuste ja kaupade turgudel, seeläbi panustades Eesti kaitsevõime tugevdamisesse ja majanduse arengusse.
Eesti kaitsetööstuse arengu suunamine on riigis seadusega pandud Kaitseministeeriumi ülesandeks. Selleks on nende käsutuses mitu instrumenti – kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamine läbi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia rakendamise ning seni kesiselt kajastamist leidnud riigile kuuluv ettevõte AS E-Arsenal.
E-Arsenal on tänaseni kaitsetööstuse sümbol, paraku aga ilma sisuta. Eesti kaitsetööstuse sisu annavad teised, erakapitali põhised ettevõtted. E-Arsenal ei tooda tänaseks enam midagi ja on viimastel aegadel tegelenud eelkõige kinnisvaraarenduse ja projektijuhtimisega, kasutades vahendustegevuses ära riigi patronaaži. Lisaks on jõutud olukorda, kus äriühingu põhitegevuse netoväärtus on negatiivne ja äriühing on saanud toimida suuresti ainult tänu riigilt saadud kinnisvarale. Äriühingut on aastaid toetanud kunstlikult ka Kaitseministeerium, mis kindlasti ei ole tulnud kasuks kaitseotstarbeliste rahade kasutamise efektiivsusele.
Rahandusministeerium on korduvalt aastate jooksul juhtinud Kaitseministeeriumi tähelepanu vajadusele otsustada E-arsenali tulevik – likvideerida, müüa, restruktureerida vms. Sama on oma auditi raportites toonud välja Riigikontroll ja Kaitseministeeriumi siseauditi osakond. Sama seisukohta kinnitavad ümberkorraldamise lähtealuseks võetud seisukohad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Ernst&Youngist.
Julgen väita, et sellise olukorra üle on õnnetud kõik asjaosalised alates äriühingu juhatusest kuni Kaitseministeeriumini välja. See on kontekst, mille taustal ei ole tõenäoliselt osapoolt, kes ei nõustuks arusaamisega, et nii nagu senini jätkata ei tohi. E-Arsenali positiivne tulevik saab olla ainult osana kaitsetööstuse klastrist kui tervikust. Mitte senise olukorra jätkumist, kus riik ajab oma asja ja eraettevõtted oma asja. Mis on oluline – riigi ja eraettevõtete huvid on selles valdkonnas kongruentsed. E-Arsenalist võib saada era- ja avaliku sektori esimene konkreetne koostööprojekt kaitsetööstuse edendamisel. See võib tähendada konsortsiumi tekkimist riigi, rahvusliku kapitali ja rahvusvahelise strateegilise partneri vahel. Senine arengumudel E-Arsenali edendamisel ja seeläbi riigi osalemine kaitsetööstuses on tõestanud aastate jooksul oma mitte toimimist. Eesti kaitsetööstuse edendamine vajab ärilist mõtlemist, kapitali ja tegevuse läbipaistvust – sellest kõigest on seni vajaka jäänud.
Kaitsetööstussektorit on selle iseärasusi silmas pidades võimalik arendada ainult riigi ja rahvusliku kapitali koostöös, et seeläbi sünniksid konkurentsivõimelised tooted ja teenused, mis suudavad tungida rahvusvahelisele turule. See on sisuliselt kõikide riikide kaitsetööstuse mudel – riigi ja rahvusliku kapitali koostöö. Näiteks Soome EKTL sõsarliitu juhib samuti enamuses Soome riigile kuuluva Patria tegevjuht Heikki Allonen. Riigi kaitsevõime tugevneb läbi kaitsetööstuslike võimekuste loomise riigis ja ettevõtetel tekib võimalus riigist välja eksportturgudele minna koduriigi toetuse ja referentsiga.
Ainult koordineeritud era- ja avaliku sektori koostööle rajatud kaitsetööstuse valdkonna arendamine on viis, kuidas kaitsetööstus kui majandusharu hakkab toetama riigi reaalset kaitsevõimet kriisiolukorras. Niimoodi toimib see kõigis nendes riikides, kus riigi ja rahvusliku kapitali koostöö tulemusena on edu saavutatud.
