Uus koalitsioon asub välja vahetama esindajaid riigi äriühingute nõukogudes. See annab põhjust taaskord arutleda, millised peaks üldse olema riigi eesmärgid ettevõtluses osalemisel ning kuidas oleks kõige õigem neid saavutada.
Minu väljakäidud mõte kaaluda riigi enamusosalusega äriühingute vähemusosaluste börsile viimist sai koheselt tollaste koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja Rahvaliidu vastuseisu osaliseks. Ilmselt eelkõige soovist säilitada võimalus nende firmade majandustegevust poliitiliselt mõjutada. Mõned on üritanud „erastamise” sõna kasutades mängida emotsioonidele ja juhtida tähelepanu kõrvale asja tegelikust sisust. Siin on tegu asjatundmatusega – vähemusosaluste võõrandamisel säilitab riik omanikuna 2/3 osalust omades täieliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle.
Äriühing pole poliitika tegemise koht
Riigi äriühingud ei pea olema poliitika tegemise koht. Kõik näited, kus äriühingu majandustegevus on allutatud poliitilisele loogikale, on viinud ebaefektiivsusele, mis on tulnud pärast maksta kinni maksumaksjal läbi väiksemate omanikutulude ja suuremate subsiidiumite riigieelarvest. Kui riik tahab mingit tegevust lihtsalt toetada, peab ta seda tegema läbi riigieelarve, nii on see läbipaistev ja ühiskonnale nähtav. Poliitikat tuleb aga teha ministeeriumides läbi õiguslike regulatsioonide kujundamise, kus määratletakse, milline on antud sektori turukorraldus ja millistest normidest, õigustest ja kohustustest lähtuvalt toimivad regulaatorid ja järelvalveasutused. Isegi viimastes ei tohi enam teha poliitikat, sest see hakkaks moonutama ausat konkurentsi.
Suures plaanis on riigil endale kuuluvates äriühingutes kaks eesmärki. Esiteks, saavutada oma varadelt mõistlik tootlus, et teenida riigieelarvesse raha, millega finantseerida näiteks tervishoiu- ja pensionisüsteemi. Teiseks, säilitada avalik kontroll strateegiliste infrastruktuuriettevõtete üle. Nii avaliku kontrolli tugevdamist ja läbipaistvuse suurendamist, kui ka mõistliku tootluse saavutamist toetab vähemusosaluste börsil noteerimine igati. Näiteks on ka ühes IMF-i ja Eesti vahelises majanduspoliitika memorandumis soovitatud börsil noteerida ca 30% suurune osalus AS-is Tallinna Sadam, suurendamaks läbipaistvust ja heade juhtimistavade rakendamist.
Kogutud säästud jäägu Eestisse
Ka makromajanduslikus kontekstis on riigile kuuluvate suurettevõtete vähemusosaluste börsil noteerimine igati kasulik. See aitaks kaasa Eesti finantsurgude mitmekesisuse ja efektiivsuse tagamisele, mis on oluline riigi majandusruumi atraktiivsuse ja konkurentsivõime säilitamiseks. Reaalpalgad kasvavad Eestis kiiresti, pensionifondide varade maht paisub lähema viie aasta jooksul kümme korda – tänaselt 2,5 miljardilt ligi 20 miljardi kroonini. Börsiettevõtete ümber kujunenud olukorra tõttu võib lähiajal vabaneda turule summaarselt likviidsust 10 miljardite kroonide ulatuses. Ma olen veendunud, et inimestel ja ettevõtetel peab olema rohkem säästmise ja rahapaigutamise võimalusi ning ma usun, et riik käitub antud olukorras ettenägelikult, kui pakub enda poolt võimalust saada osa avatud ja konkurentsivõimeliste ettevõtete arengust. Olukord, kus ainsa pikaajalise ja normaalse tootlusega investeeringuna näevad paljud raha paigutamist Tallinna kesklinna kinnisvarasse ei saa olla Eesti majandusarengu jätkusuutlikkuse seisukohalt normaalne.
Välistada tuleb huvide konflikt
Riik omab ühiskonnas paljusid erinevaid rolle – poliitikate kujundaja, nende teostaja, järelvalvaja ja lõpuks ka oma varade omanik. Kui need rollid lähevad sassi, siis tekivad turumoonutused ja ebaefektiivsus ning kõrvale jäävad ausa konkurentsi ja turumajanduse põhimõtted.
Kui riik võõrandas osaliselt oma aktsiad Eesti Telekomis, siis anti riigi osaluse haldamine üle Rahandusministeeriumile. Ja seda peaasjalikult ühel põhjusel, välistamaks huvide konflikti, kus Teede- ja Sideministeerium oleks korraga kolmes rollis, antud valdkonna poliitika kujundaja, järelvalvaja teostaja osaliselt tema omanduses oleva äriühingu üle ja ettevõtte omanik. See lähenemine tuleks viia lõpuni sätestades erinevate rollide lahususe seaduse tasandil. Ministeerium, kes või kelle allasutus teostab järelvalvet turul, millel riigi osalusega äriühing tegutseb, ei võiks olla taolise äriühingu riigi osaluse valitsejaks. Proovisin rahandusministrina teha seda eelmisel kevadel Riigikogus heakskiidetud Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadusega, kuid see põrkus tollal koalitsioonipartnerite teravale vastuseisule, kes kartsid kaotada kontrolli äriühingute tegevuse üle.
Riigi huvide kaitse peab olema professionaalsem
Palju on arutletud, kes peaks kaitsma riigi huve riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes. Täna on seda teinud riigiametnikud, poliitikud ja eraettevõtjaid. Ma ei ütle, et see süsteem on vale, kuid pole kindel, kas see tagab riigi huvide maksimaalse kaitse. Kõigil nendel kolmel rühmal on täna üks ühine tunnus, nad osalevad äriühingute nõukogude tegevuses oma põhitöö kõrvalt. Kuid kas on võimalik juhtida 5,5 miljardilise bilansimahuga ettevõtet teise töö kõrvalt? Ma arvan, et see ei ole mõistlik, vaja on professionaale. Seepärast sai juba mõni aasta tagasi Res Publica programmi kirjutatud sisse põhimõte muuta riigi huvide kaitse tõhusamaks ja professionaalsemaks läbi osaluste valitsemisüksuse loomise Rahandusministeeriumi juurde. Sinna kuuluksid inimesed, kelle põhitöö oleks riigi kui omaniku huvide kaitse riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes. Nad saaksid oma palga mitte järelvalvatavate äriühingute käest nagu tänased nõukogude liikmed, vaid ministeeriumist nagu kõik teised ametnikud.
Haldamine on vaja lõplikult korrastada
Eelmisel aastal ettevalmistatud ja heakskiidetud Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadusega sai astutud edasi pikk riigi äriühingute ja sihtasutuste haldamise korrastamisel. Korrastatud sai nõukogu ja juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted, sponsorluspoliitika, vähemusosaluste haldamine, sisekontrollisüsteemi kohustuslikkuse sätestamine, nõuded riiki esindavatele inimestele, nõukogu liikmete õigused ja kohutused jne. Nüüd on vaja astuda edasi järgmised sammud, et muuta riigi huvide kaitse äriühingute ja ka sihtasutuste nõukogudes pädevamaks luues selleks professionaalse osaluste valdusüksuse, alustada vähemusosaluste börsil noteerimist vähendamaks poliitilisi tõmbetuuli ettevõtetes ja välistada seaduse tasandil huvide konflikt poliitika kujundamise ja järelvalve tegevuse ning omaniku huvide vahel.
