Kiitsime eelmise aasta septembris rahvahääletusel heaks Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ja sellega koos ka Euroopa ühisraha euro kasutusele võtmise Eestis. Oleme seadnud endale eesmärgiks võtta Eestis euro kasutusele hiljemalt 1. jaanuarist 2007.aastal. See on oluline samm Eesti rahandus- ja finantspoliitika usaldusväärsuse ja stabiilsuse veelgi suuremal kindlustamisel. Et kavandatav uue vääringu kasutuselevõtt toimuks tõrgeteta ning maandamaks ühiskonnas laialt levinud kartusi võimaliku hinnatõusu ees, oleme pakkunud välja idee, et juba alates 1. jaanuarist 2006 avalikustataks kõik hinnad lisaks kroonidele paralleelselt ka eurodes.
Eesti Pank fikseeris Eesti krooni ja euro vahetuskursiks 1. jaanuaril 1999. aastal 15,6466. Selline krooni ja euro kurss on tänaseni püsinud, selline on kurss täna ja oleme Euroopa Liiduga leppinud kokku, et selliseks see jääbki. Seega läbi määratud ja muutumatu Eesti krooni ja euro suhte võime juba täna väita, et tegelikult me olemegi euroala liikmed. Euroalaga täieõiguslikuks liikmeks saamine on loogiline jätk meie senisele rahanduspoliitikale.
Hoolimata kroonilt eurole ülemineku näilisest lihtsusest kaasub praktikas uue rahaühiku juurutamisega mitmeid emotsionaalseid probleeme. Olulisima, et oma rahatähed on muutunud aastatega harjumuspäraseks ja armsaks, kõrval on teine suurim probleem müüt, mis käib ringi võimalik hinnatõusu kohta. Just selle viimasega võitlemiseks pean oluliseks, et aasta enne seda kui võetakse kasutusse euro, oleksid kõik hinnad näidatud nii kroonides kui eurodes. Siis kui ühel hetkel võetakse kroonid eurode kõrvalt hinnasiltidelt ära, siis on ametlikule krooni ja euro kursile vastavad hinnad olemas ega teki kiusatust hakata mõtlema välju uusi hindu.
On ka veel kolmas külg. Euro järsul kasutuselevõtmisel on oht, et inimestel tekib raskusi toodete ja teenuste uute hindade tegeliku vääringu leidmisel. Hinnad eurodes on absoluutarvudena oluliselt väiksemad ja võivad seetõttu tekitada illusiooni kaupade odavnemisest ning põhjustada valearvestusi. Väiksemad numbrid hinnasiltidel võivad jätta inimestele eksliku mulje, nagu oleks nende ostujõud kasvanud.
Psühholoogiline üleminek ühelt rahaühikult teisele sarnaneb sellele, kui sõita pikka aega maanteel kiirel kiirusel, mille järel asulasse jõudes tundub 50 km/h kohutavalt aeglase sõiduna. Raha väärtus inimeste teadvuses on samamoodi inertne, mistõttu ühe-eurone bussipilet võib tunduda odavam kui viieteistkroonine bussipilet.
Lisaks raha absoluutnumbrite erinevusest tingitud moonutustele, on väga inimlik hindade võrdlemisel ümardada rahaühikute täpsed vääringusuhted kergemini arvutatava suurusjärguni. Reeglina püüavad inimesed hinnaarvutusi lihtsustada, ümardades euro ja krooni vahetuskursi viieteistkümnele. Jättes kõrvale tegeliku Eesti krooni vahetuskursi suhtes euroga 15,6466. Kui eurole üleminekul hakkavad inimesed hindu selliselt ümardama, siis suurendab see rahva tegeliku ostujõu ülehindamise riski veelgi. Kui paralleelselt kroonides toodud hinnaga on avaldatud ka euro kasutuselevõtuga muutuvad hinnanumbrid, väheneb rahaühiku muutumisest tekkivate valearvestuste esinemise võimalus.
Ülejärgmisest aastast kehtima hakkav seadusemuudatus on paljudele juba tuttav, kuna ka praegu märgivad mitmed edumeelsed kaubanduskeskused kroonide kõrval paralleelselt kaupade hindu ka eurodes. Üldkohustusena kahes vääringus hinnainfo avaldamine teeb eurodega kohanemise Eesti rahvale lihtsaks.
