Elu on inimsuhete akumulatsioon

Lugu ilmus ajakirja Director maikuu väljaandes.

Hiljutise intervjuu käigus Pärnu juhtimiskonverentsi tarbeks tuli juttu sotsiaalse kapitali vajadusest olemaks hea ja tõhus juht. Juhtidena töötame ja saavutame eesmärke ainult koos inimestega ja tänu inimestele. Iga organisatsioon on  ilma inimesteta tühi, teovõimetu kest. Seega juhi töö on töö inimestega, mille lahutamatu osa on sotsiaalne suhete võrgustik, mis on sotsiaalsele kapitali nurgakivi.

Tulemuslik juht ei saa töötada sotsiaalse kapitalita. Sotsiaalse kapitali tähtsus kasvab ajas, sest hea juht tugineb juhtimisel üha enam personaalsele, mitte ametikohast lähtuvale autoriteedile. See nõuab juhtimisstiili muutus. Tuleb olla üha enam inimeste inimene, kes on siiralt huvitatud kolleegide kuulamisest/toetamisest. Ja seda mitte ainult tööalaselt, vaid huvitudes kolleegide kui inimestest – kuidas neil läheb, mis nad teevad, mis neid rõõmustab ja muretsema paneb. Ja mitte stiilis: „kuidas elad?“ ja tormata järgmisele koosolekule. Siiras huvi köidab inimesi ja organisatsiooni kokku, mis on eduka koostöö alus. Juhtidena peame suutma üha enam hoolida ja seda ka välja näidata hoidmaks oma inimestel sära silmas.

Sotsiaalse kapitali nurgakiviks olevat sotsiaalset võrgustikku vajab juht nii oma organisatsiooni sees kui suhetes väliste osapooltega. Guy Kawasaki refereerib artiklis “The Art of Evangelism” Darcy Rezac’s raamatut “The Frog and Prince: Secrets of Positive Networking to Change Your Life”, mis defineerib sotsiaalse võrgustiku ehitamist kui „välja uurimist, mida sa saad teha teiste heaks”. Antud mõttemudel on aluseks suhtumisele, millele on võimalik ehitada kestvaid, usaldusväärseid ja palju pakkuvaid suhteid. Parafraseerides John F. Kennedy tuntud tsitaati – ära küsi, mida teised saavad teha sinu heaks, küsi selle asemel, mida sina saad teha teiste heaks.

Sotsiaalse võrgustiku ehitamine ja „elus“ hoidmine ei saa juhi jaoks olla juhuslik, vaid süsteemne tegevus nagu iga teine töö. Seda eriti üle riigi, kultuuri ja tegevusvaldkonna piiride. Põhinedes Rob Cross’i and Robert Thomas’e artiklis „A Smarter Way to Network“ toodud klassifikatsioonile, panin põnevusega kirja enda sotsiaalse võrgustiku. Soovitan teilgi seda teha. Taoline kaardistus on väga kasulik, andes selge pildi, kus on sotsiaalses võrgustikus ülekurss ja kus haigutavad augud.

Eelnevalt viidatud artikkel jagab võrgustikud kuude erinevasse kategooriasse, mis töötavad erinevatel eesmärkidel:

  1. Informatsioon
  2. Poliitiline mõju ja toetus
  3. Isiklik areng
  4. Isiklik toetus ja energia
  5. Eesmärgid ja väärtused
  6. Töö/elu tasakaal

Isiklik sotsiaalne võrgustik, mis hõlmab kõiki neid kategooriaid, on arendav ja võimaldab vältida kitsa perspektiivi tekkimist. Sellise võrgustiku ehitamine ja „elus“ hoidmine ei ole kerge töö, selleks tuleb lõhkuda rutiinne ja ületada sisemisi barjääre.

Kindlasti on neid, kes näevad tugevaid sotsiaalseid võrgustikke korporatiivsuse allikana ühiskonnas. Küsimus ei saa olla sotsiaalses võrgustikus per se. Võrgustik ise ei saa olla hea ega halb. Küsimus on, kuidas võrgustikku mõtestada ja kasutada. Lauanoaga saab nii leiba lõigata kui inimest tappa.

Õigesti elatud elu on kõigele muule lisaks inspireerivate imsuhete akumulatsioon.

This entry was posted in Juhtimine. Bookmark the permalink.

Comments are closed.