Päev, mil algas kevad

Arvamusartikkel Postimehes, 15.02.2016.

Igal aastal on üks päev, mil astud hommikul koduuksest välja ja saad aru, et nüüd on kõik teisiti. Käes on kevad. Sellel aastal hakkas kevad reedel, 29. jaanuaril. Vahepeal võib tulla küll külma ja tuisku, kuid loodus liigub siiski vääramatu jõuga kevadesse. See on trend. Trend on see, mis loeb.Eesti ja Balti elektrisüsteem liigub samasuguse pöördumatu jõuga, nagu tuleb kevad, Venemaa elektrisüsteemist eraldumise suunas. Oleme töötanud erinevate võimalustega selle idee realiseerimisel. Esimene lahendus oleks Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga, kuid Poola lohistab siin jalgu. Nüüd oleme pööranud pilgud Põhjamaade suunas, kellega meil on ühine elektriturg ja ühised elektrikaablid. Ja mis kõige olulisem, ühine arusaam elektrituru ja -võrgu arengust. Sünkroontöö Põhjamaadega on tehnilisest vaatepunktist võimalik, kuid kindlasti mitte tavapärane, esitades suure tehnilise väljakutse. Võimalik tehniline keerukus on olnud seni selle stsenaariumi arendamise peamine pidur.

Sellel samal eelmisel neljapäeval, kui algas kevad, hakkasin ühel hetkel mõtlema, et miks mitte vaadata Helsingi-Tallinna tunneli ja Balti riikide elektrisüsteemi Venemaast desünkroniseerimise ja Põhjamaadega sünkroniseerimise projekte koos. Mõlemal puhul on ilmselt täna realistlik ajahorisont 2030+. Kasutades planeeritava tunneli teenindustunnelit elektrikaablite vedamiseks ja alajaama ehitamiseks, ühendame Balti ja Põhjamaad. Küsisin Eleringi inseneridelt, mis nemad sellest arvavad. Tagaside oli positiivne, jah, põhimõtteliselt on see võimalik.

Nii elektrisüsteemide ühendamine, aga eriti Tallinna-Helsingi tunneli rajamine on ühiskonnale kulukad projektid, mis teeb otsustamise keerukaks ja kipub lükkama nende realiseerimise ähmasesse tulevikku. Projektide võimalik ühendamine võiks nende mõlema realiseeritavust märgatavalt tõsta. See oleks võimalus luua meie elu ühine telg, kasutades Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kõnes „Kõik, mis on kasulik Eestile, on kasulik ka Soomele“ toodud mõtet. Kindlasti on palju mida analüüsida, kuid potentsiaalselt võiks tekkida sünergia, mis vähendaks mõlema kulu ühiskonnale ja aitaks mõlemat suurprojekti ehk ka ajas ettepoole tuua.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.