Eesti energeetika 2016: lokaalsest globaalseks, tsentraalsest hajutatuks

Arvamusartikkel Postimehes 27.01.2016.

Lause „Mis tõi meid siia, ei vii meid siit edasi“ pärineb Ameerika juhtimiskonsultandi Marshall Goldsmithi 2008. aasta raamatu pealkirjast. See on universaalne mõte, mis on hästi kohandatav maailmas, kus pidev muutus on uus reaalsus igas eluvaldkonnas.

Kindlasti on see sobiv ilmestama Eesti energeetikat. Eesti energiamajandus ei ole olnud kunagi varem nii suurel määral orgaaniline osa globaalsest energiaturust. Globaalne energiasüsteem on nii sisuliselt kui tehnoloogiliselt revolutsioonilistes muutustes. Oleme nii heas kui halvas sõltuvad nendest trendidest. Siin on, mida tähele panna ja proovida mõtestada, loomaks töökohti ja heaolu.

Esiteks, energeetika roll Eesti majanduses

Peaksime 2016. aastal proovima mõtestada, mis töö peab energeetikasektor Eesti ühiskonnas ära tegema. A: Kas Eesti energeetika peamine eesmärk on lihtsalt tagada, et Eesti inimesel pirn põleks, tuba oleks soe ja masinad töötaks ettevõtetes? B: Või peaks olema siinne energeetikasektor eelkõige tugistruktuur (madalad sisendkulud, kõrge varustuskindlus) teistes majandussektorites tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime edendamisel? C: Näeme energeetika sektorit kui tugeva kasvupotentsiaaliga ekspordisektorit Eestis, mis loob töökohti ja heaolu palju enam kui sisenõudluse põhiselt seda kunagi teha saaks? Ja seda kas lihtsalt energiat müües või hoopis tehnoloogilisi lahendusi pakkudes ja taastuvallikate kasutamisest tekkivat lisandväärtust müües.

Teiseks, lokaalsest globaalseks

Turgude liberaliseerimine, uued tehnoloogiad ja kasutatavad kütused on vabastanud energiasektori arengu rahvusriikide piiride kammitsaist. Ja see on midagi, mis töötab meie kasuks. Uutes oludes saab Eesti energeetika kasvada palju suuremaks kui Eesti miljoniline rahvaarv seda kunagi võimaldaks. Näiteks kasvõi elektrimüügis ei ole olemas enam Eesti elektriturgu, on ühine, üha paremini ühendatud ja tihedamalt integreeritud turg Gibraltarist Nordkapini. Meie ambitsioonitase peab olema liikuda lokaalselt globaalseks, mitte näha energeetikasektorit Eestis kui sekundaarset, pelgalt kohalikku energiavarustajat, vaid kui ekspordisektorit, mis on suuteline kõiki siinloodud teenuseid ja kaupu pakkuma palju suurematel turgudel. Eesti energeetikasektor peab murdma Eesti piiridest välja.

Kolmandaks, tsentraalsest hajutatuks

Nagu tänapäeva maailmas ikka, iseloomustab ka energeetikat protsesside asümmeetria. Samaaegselt liikumisega lokaalsest, rahvusriikide põhisest energeetika korraldusest globaalse turu põhiseks on selgelt jälgitav liikumine tsentraalse süsteemide nõrgenemise ja lokaalsete, kohalike lahenduste esiletõusu suunas. Tsentraalsetele võrkudele ja tootmisele on üha enam kandadele astumas lokaalne väiketootmine. Kui varasem mõttemudel põhines piltlikult Narva elektrijaamadel ja Eesti kogutarbimisel, siis nüüd tuleb vaadata iga kodumajapidamist ja ettevõtet eraldi, milline on see unikaalne lahendus, mis parimal moel just antud tarbija vajadusi rahuldab.

Neljandaks, IT roll energeetikas

Üks põhiline trend energeetikas on mastaapne IT osakaalu kasv energiasüsteemide toimimises. Tulemuseks on tarkvõrkude tekkimine. Mis töö saab/peab IT  ära tegema energeetikas? Kui oskame sellele vastata, saame luua süsteeme, mida on võimalik skaleerida globaalselt, mastaapsetesse energiasüsteemidesse. Siit saavad tulla tõeliselt atraktiivsed väärtuspakkumised paljude energiasektori küsimuste lahendamiseks, alates massiivsetest andmemahtude liigutamisest ja küberturvalisusest kuni koduautomaatika kaugjuhtimiseni hinnasignaalide alusel.

Viiendaks, Estfeed

Ühte sellist tarkvõrgu platvormi, nimelt Estfeedi, on täna Elering loomas koos Elektrilevi, Taastuvenergia Koja, VKG Soojuse ja Ericssoniga. Antud platvorm peaks võimaldama Eesti lõpptarbijatel, energiateenuse pakkujatel, hajutatud väiketootjatel ja võrguettevõtetel energiatarbimise reaalajalähedaste andmete abil energiatootmise ja -tarbimise tõhusust kasvatada. Estfeed on platvorm nagu näiteks Apple AppStore, millele erinevad arendajad saavad ehitada konkreetseid app’e peale. Energy Smart Grid platvormist Estfeed peaks kujunema energiasüsteemi toimimise alus, IT-infrastruktuur. Elering ei hakka seda süsteemi ise eksportima, kuid meie võrgustiku partnerid saaksid antud lahendust eksportida piirkondadesse, kus kaugloetavate arvestite juurutus on värskelt lõpetatud. See on platvorm, mis loob väärtust nii energiaturu osapooltele kui lõppklientidele nii elektri-, gaasi- kui soojamajanduses.

Kuuendaks, taastuvenergiakaubandus

Taastuvenergias võib tekkida tänases maailmas suur osa väärtusest mitte toodetud energiast, vaid energiatootmiseks kasutatavast allikast endast. Vaja on mõista, et energia ja taastuvenergiast tekkiv väärtus ei ole sünonüümid. Juba täna saavad energiatootjad kaubelda päritolutunnistustega, müües neid tarbijatele, kes soovivad kasutada üksnes taastuvenergiat. Suur potentsiaal on müüa maha ka taastuvenergia statistika (sic!), sest Eestis toodetakse ja potentsiaal on toota veel palju enam energiat taastuvallikatest, kui me ise vajame globaalses kliimakokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks.

Seitsmendaks, energiakandjate hinnad ja energiatootmise võimekus

Naudime täna odavat energiat. Olgu selleks siis nafta, gaas või elekter. Mis saab edasi? Kas 100+ USD barrelist nafta hinna perspektiiviga maailmast on saanud äkiliselt 20-dollarilise perspektiiviga maailm? Eks mõneti otsesemalt või kaudsemalt on sellel mõju kõigile teistele energiakandjate hindadele. Peame mõistma, et see mis on kasulik energia tarbijale, on kahjulik energia tootjale. Odavate hindade vastand on tootmise võimekus. Kas me näeme odavatest hindadest lähtuvat korrektsiooni, kus üleinvesteeringuid nii elektri-, nafta- kui gaasitootmisesse korrigeeritakse? Oleme jõudnud ka energiamajanduses administratiiv-poliitilisest majandusmudelist turumajandusse, kus nõudlus-pakkumine määravad nii tehtavad investeeringud kui hinna. See võiks nii olla, kui riikide jätkuvalt massiivsed interventsioonid nii fossiil- kui taastuvenergia sektorisse ei hägustaks pilti. Kõikjal paistab küll lootus, et riikidel saab energiasektori subsideerimiseks raha otsa.

Kaheksandaks, kliimapoliitika

2016. aastal hakkame vast paremini aru saama, mis seal Pariisis siis tegelikult kokku lepiti, kui püsivad need lepped on ja mis mõju neil saab olema. Eesti peaks olema emissioonide turupõhiste kärpimise mehhanismide advokaat nagu näiteks globaalne CO2 kauplemissüsteem. Emissioone tuleb kärpida seal, kus see on kõige efektiivsem. See oleks mõneti nagu taastuvenergia päritolutunnistused, mis aitavad toota taastuvenergiat seal, kus see on kõige mõistlikum.

Üheksandaks, ühtne võrk loob ühtse turu

Kogemus on näidanud, et esmalt peab tulema infra ja siis tuleb turg sellele järele. Seega, kui eesmärk on tihedalt integreeritud elektri-ja gaasiturg, et hinnad oleksid sisuliselt Gibraltarist Nordkapini samad, siis tuleb investeerida infra arengusse. Meie jaoks on see 2016. aastal eelkõige Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector ja Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse arendamine.

estfeed

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.