Elering 2014

Tulevikku vaatavalt on lähikümnendi kolm kõige strateegilisemat tegevussuunda meie jaoks: esiteks, Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga; teiseks, regionaalse elektrituru lõplik väljaarendamine osana üle-euroopalisest elektriturust; kolmandaks, regionaalse paljude turuosalistega konkurentsipõhise gaasituru loomine koos vajaliku infrastruktuuriga.

2014. aasta jääb tähistama Eleringi jaoks läbi ettevõtte ajaloo suurima (ca 500mln €) investeeringute programmi lõpulejõudmist eesmärgiga liita Eesti elektriturg piisavate ühendusvõimsuste kaudu Põhjamaade elektrituruga. Sellest aastast ei eksisteeri enam eraldiseisvat Eesti elektriturgu, Eesti tootmise ja tarbimise portfell on osa Põhjamaade-Balti ühtsest tootmise, tarbimise ja ühenduste süsteemist.

  1. 2014 valmis koos Fingridiga EstLink 2, koos ostsime EstLink 1. EstLink 2 tõstis ühendusvõimsuse Eesti ja Soome vahel kolmekordseks (1000 MW) ja ühendas Eesti ja Soome elektriturud. Novembris ühtis hind kahel pool Soome lahte kõikidel tundidel. Ja nagu turul ikka, on nii madalaid kui kõrgeid hindu. Aga õnneks pole enam ammu kuulnud küsimust, et kas EstLink 2 oli vaja. Ühenduse maksimaalne kasutus on järk-järgult tõusnud. Jõululaupäeva pärastlõunal oli ühendus pea kogu ulatuses (981 MW) kasutuses.
  2. Eleringi avariireservelektrijaamade (250MW) valmimine Kiisal. Eleringi läbi aegade suurim üksikinvesteering, mis võimaldab EstLink 2 potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, kindlustades varustuskindluse hädaolukordades. Samuti on avariijaamade valmimine oluline samm eesmärgi Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine 2025 suunas.
  3. Paindlikumate ja suurema mahuga riskimaandamisinstrumentide (PTR-Limited) turuletootmine piiriüleselt kauplevatele elektrituru osalistele. Samm sammude reas, mis tagavad Balti riikide elektriturgude pikaajalise ja struktuurse integratsiooni. Tavatarbijale hoomamatu, kuid Eesti-Läti piiril tegutsevatele turuosalistele suure väärtusega võimalus.
  4. Tartu-Viljandi-Sindi 110/330 elektriliini valmimine. Peale Harku-Lihula-Sindi elektriliini valmimist, on meil Eesti tarbijate varustuskindluse tagamiseks igas olukorras olemas tugev 330kV ringvõrk.
  5. Detsembris kirjutasime Fortumiga alla Eesti gaasi põhivõrgu enamusosaluse ostulepingule, 2015 tuleb see tehing viia lõpule ja 2016. aastaks jõuda funktsionaalselt integreeritud elektri ja gaasi ühendsüsteemihalduri loomiseni.
This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.