Föderaalse Euroopa plusside-miinuste üle võib arutada, kuid energiaföderaalne Euroopa on kindlasti Eesti huvides. Tänane ülemkogu peaks andma tugeva kinnituse, et seatud ühtse energia siseturu loomise eemärk 2014 ja liikmesriikide gaasi-elektrivõrkude isoleerituse lõpetamise 2015 eesmärgid on jätkuvalt elus. 2011. aasta veebruari energeetikateemaline ülemkogu oli väga lootust andev energiaföderaalse Euroopa loomise seisukohalt. Näiteks oli seal ühemõtteliselt kirjas Balti riikide Vene elektrisüsteemist desünkroniseerimise eesmärk. Viimase kahe aasta jooksul on võlakriisi kõrvaltulemusena paljud õiged valdkonnapoliitilised eesmärgid unustatud, devalveerunud või neid on rakendatud „vajaduse põhiselt“. Lisaks on tekitanud hulga segadust näiteks Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasi lükkamine emissioonikaubanduse süsteemis nõudluse-pakkumise tasakaalu muutmiseks. Kõige selle tulemus on EL-i energiapoliitika peataolek, mis on viinud tulemuseni, et kuigi oleks vaja investeerida, et saada tulevikus odavamat energiat, on sisuliselt turupõhised investeeringud energeetikasse peatunud. Ülemkogul on võimalus see segadus lõpetada.
Toimiv energiasiseturg EL-is pakub meile nii suuremat energiajulgeolekut, odavamat varutuskindlust kui paremaid energiahindasid. Võtame näiteks gaasi, mille puhul Lääne-Euroopa gaasihinnad on 22-25€/MWh, kuid Balti riikides 35-40€/MWh. On selge, et suurem turg rohkemate ostjate-müüjate ja varustuskanalitega teeb parema hinna. Tänane ülemkogu ei peaks kartma otsuseid, mis on Euroopa tarbijate huvides.
