Eksport avatud elektrituru tingimustes

Rääkides avaneva elektrituru mõjust Eesti majanduse konkurentsivõimele, unustatakse süsteemselt ära, et juba alates 1. aprillist 2010 on suurtarbijatele (rohkem kui 2GWh omatarbeks aastas) elektriturg olnud avatud. Samas on olnud just ekspordi kasv ja selle taga olev ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel üks peamisi SKP kasvumootoreid. Võtsin lahti Eleringi kodulehel oleva nimekirja kõigist täna avatud turul olevatest tarbijatestja empiirilise vaatluse alusel on arvestatav osa Eesti eksporti tegevatest ettevõtetest juba üle kahe aasta ostnud elektrit turupõhiselt.

Oluline on seda vahet tähele panna ja mitte rääkida elektrituru avamisest kui revolutsioonist, mis saab toimuma ühel hetkel ja kõigile. Eesti valis tee minna avatud elektriturule üle järk-järguliselt. Nüüd on olemas juba enam kui kaks aastat kogemust, kus ettevõtted on kaubelnud elektriga avatud turul. Antud kogemus annab kindlustunde majanduse suutlikkuse osas kohanduda viimase suure kaubaturu avamisega konkurentsile. On oluline, et ettevõtted hakkaksid elektrihinnaga arvestama samasuguselt nagu teiste energiakandjate hindadega. Ja enamgi veel. Elekter on palju likviidsem kaup. Kui mingil hetkel tõesti hinnad peaksid minema ülesse ja tootmistsükkel seda võimaldab, on võib-olla suutel ettevõtetel mõistlik saata inimesed hoopis mõnepäevasele talvepuhkusele ja võtta ekstra kasum elektrit turule tagasi müües. Seda nägime üleeelmisel talvel Põhjamaades korduvalt.

Loomulikult oleks hea, kui suurema konkurentsi tagamiseks oleks olnud turu täieliku avamise ajaks valmis ka EstLink 2, mis tagaks elektri piiranguteta liikumise Eesti ja Soome vahel pea kõigil aasta 8760 tunnist. Kuid tuleb arvestada, et otsus turg avada 2013 (üleminekuaeg 6 aastat võrreldes üldiselt elektriturgude avamisega Euroopas 2007) tehti kuskil 2000. aastate alguses liitumisläbirääkimiste käigus, EstLink 2 otsus sündis alles 2009, kui Eesti ja Soome mõlemad said 50 MEUR’i  EU Economic Recovery Package’st. Muuseas, lisaks EL-i kaasfinantseerimisele oli EstLink 2-e rajamise teine peamine eeldus soomlastele just elektrituru avamine Eestis. Keegi ei ole valmis ühendusi ehitama, kui ole olemas transparentset ja toimivat turgu, mis loob tarbijatele ja tarnijatele uusi võimalusi majandustegevuseks. Ilma turu avamiseta ei oleks meil EstLink 2-te, mis toob meieni madalama muutuvkuluga hüdro-, tuuma- ja täiendavalt tuuleenergiat. Balti riikides asuvate tootmisvarade muutuvkulud (50% gaasil, põlevkivi jne) tarbimise rahuldamiseks on tänastes oludes kõrgemad kui Põhjamaades.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.