Taastuvate toetamisest NEJ

Ma olen jahmatanud tänasest EE blogipostist. Sellist teksti koos toetava tegevusega sotsiaalmeedias ei oleks ma küll oodanud. Ma ei pea heaks tooniks, kui riigi äriühingud omavahel kaklevad avalikus meedias. Aga selline isiklik rünnak on täiesti ootamatu. Ei ole universaalsemat rünnaku alust endise poliitiku seisukohtade nullimiseks kui süüdistada teda poliitikas. Isiklik rünnak aga ei korva sisulisi argumente või nende puudumist.

Minu sisuline positsioon, mis ma ka ajakirjanik Poomile tema meediapäringu peale edastasin, oli alljärgnev. See seisukoht on olnud kõigil asjaosalistel teada juba talvest alates ega saa tulla üllatusena. Ma ei andnud mingit hinnangut, mis on vale, mis on õige, rääkimata kellegi süüdistamises. Lühidalt sisu. Kehtiva elektrituruseaduse alusel ei saa BJ 11. plokile taastuvate toetust edaspidi maksta või kui saab, siis tuleb täna makstud toetus tagasi küsida, sest on makstud toetust tootmisseadmele, mis ei vastu võrgueeskirja nõuetele. Nii lihtne ongi. Pikk vastus Poomile oli selline, igaüks saab ise hinnata, kas ja palju seal oli kallutatust või emotsioone.

1. Elering hinnangul puudub vaidlus, et Balti Elektrijaam tervikuna alustas tööd enne 2002. a 1. jaanuari. Elektrijaama koosseisus on kogu aeg olnud ka kõnesolev 11. energiaplokk.
2. Elering on seisukohal, et Balti Elektrijaama 11. energiaploki näol on tegemist osaliselt uuendatud tootmisseadmega – osad seadmed tervikuna käsitletavast tootmisseadmest on uued, osad seadmed on läbinud rekonstrueerimise ning osad seadmed on vanad. Balti Elektrijaama 11. energiaplokk moodustab koos teiste Balti Elektrijaama tootmisseadmetega elektrijaama ElTS tähenduses (§ 3 p 8).   Tehnoloogilist protsessi tootmisseadmes pole sisuliselt pärast uuendustöid muudetud.
3. ElTS § 55 lg 1 sätestas juba selle esmakordsel kehtestamisel (11.02.2003.a), et tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. 26. juunil 2003.a võeti vastu ka võrgueeskiri (edaspidi VE), mille § 14 sätestas, et VE-ga kehtestatavad tehnilised nõuded kehtivad uute elektrijaamade ja renoveeritavate elektrijaamade kohta. Sama säte selgitas, et VE kohaselt on renoveerimine elektrijaama ümberehitamine, mille tulemusel elektrijaama talitlus oluliselt muutub ning vastavat tulemust hindab süsteemihaldur.
4. Eeltoodud sätete jõustamine tähendas, et alates nii ElTS kui VE kehtestamisest oli võrku lubatud ühendada vaid tootmisseadmeid, mis vastavad VE-s sätestatud tehnilistele nõuetele ning elektrijaama renoveerimise puhul pidi süsteemihaldur hindama, kas elektrijaama talitlus oluliselt muutub (sellisel juhul oleks renoveeritava elektrijaama tehnilistele nõuetele vastavust pidanud samuti süsteemihaldur hindama).
5. Kui lähtuda seisukohast, et EE NEJ 11. energiaplokk oli uus tootmisseade, mis võeti esmakordselt kasutusele 1. juunil 2005.a, oleks tootmisseadme nõuetele vastavust pidanud hindama süsteemihaldur, seda tootjaga kokkulepitud katsete tulemusi hinnates (VE § 25 alusel). VE § 25 ei räägi elektrijaama, vaid tootmisseadmete nõuetekohasuse kontrollimisest ja vastavate katsete läbiviimisest.
6. Eleringil süsteemihaldurina ei ole olnud võimalust tootmisseadme tehnilistele tingimustele vastavuse hindamiseks ning tootmisseadme vastavust VE nõuetele ei ole hinnatud. Eleringi hinnangul on siinkohal oluline viidata, et seadusandja on VE hilisemate rakendussätetega (§ 63 lg 2) selgelt sätestanud, et enne 1. juulit 2003. a tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamadele kohaldatakse võrgueeskirja 3. peatükis sätestatud nõudeid alates 1. jaanuarist 2016. a. Antud juhul on selge, et EE NEJ kui tootja on ka Balti Elektrijaama 11. energiaploki puhul nimetatud rakendussättest lähtunud ning sellega väljendanud, et tootmisseadme talitlus ei ole oluliselt muutunud.
7. Lõpetuseks on oluline rõhutada, et vastavalt ElTS § 591 lg 1 p-le 1 on üheks toetuse saamise eelduseks see, et tootmisseade on VE nõuete kohane (nimetatud tingimuse sätestas seadusandja alates 2007.a 1. maist ehk koheselt, kui toetuse saamise võimalus esmakordselt sätestati).  Sellest tingimusest erandina on seadusandja sätestanud, et enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust või hinda maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Eleringi hinnangul saabki Balti Elektrijaama 11. energiaplokis toodetud elektrienergia eest toetust maksta vaid viidatud erandile tuginedes.