Energiavõrgustumine Euroopas

Tahtmata langeda debatti, kas ja mis ulatuses on avaliku rahaga nõudluse tekitamine majanduskasvu edendamiseks põhjendatud ja mis ulatuses mitte, on siiski hea meel, et 1. juunil avaldas Euroopa Liidu nõukogu Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega reguleeritakse Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil transpordi, energia ja IKT infrastruktuuriprojektide rahastamismehhanismi Connecting Europe Facility (CEF). Esialgne ettepanek on rahastada üle-Euroopalise tähtsusega projekte EL-i eelarvest 50 miljardi euro ulatuses, millest energeetika valdkonnale kuluks 9,12 miljardit eurot.

Just põhivõrkude arendamine on see, mis aitab Euroopa energiasüsteemid ühendada ühtseks Euroopa energiaturuks. 28. veebruaril 2011 kiitis ministrite nõukogu heaks Euroopa prioriteetsed energeetikakoridorid. Prioriteetsete koridoride hulgas nähakse ette Läänemere piirkonna energiaturgude ühendamise plaani (BEMIP). Üks koridoridest hõlmab elektriprojekte ja teine maagaasiprojekte. Nende koridoride raames selgitatakse juba lähima aasta jooksul välja ühishuvi projektid (projects of common internest, PCI), mis võivad saada rahastuse CEF-ist.

Eestil on kaks suurt PCI energiaprojekti — Eesti-Läti kolmas elektriühendus ning gaasiühendus Soomega (Balticconnector) koos LNG terminaliga. Esimene on vajalik nii elektrikaubanduse piirangute kaotamiseks Balti riikide vahel kui ka loomaks võimalust Eesti lahti ühendamiseks sünkroontööst Venemaa elektrisüsteemiga ja liitmiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga. Teine on vajalik ühtse regionaalse gaasituru loomiseks ja on suuresti eeldus LNG põhise alternatiivse gaasivarutuse tekkimiseks regiooni. Mõlemad on Eesti energiavarustuskindluse jaoks üliolulised projektid.

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.