Markeerin alljärgnevalt märksõnadena 15 teemaderingi, millel kavatsen ise 2012. aastal siin blogis silma peal hoida ning soovitan seda ka avalikkusele. Teemasid on kindlasti veel, alates kildagaasi tootmise arengust Euroopas kuni tuumajaamade kasutamise, toornafta hinna ja energiatõhususe edendamiseni, kuid alljärgnevad teemad omavad vast konkreetsemat ja otsesemat mõju meie energeetikale.
- Läbirääkimised Euroopa Liidu -Venemaa uue energeetika raamlepingu ja tehnilise koostöö lepingu sõlmimiseks. Kas võetakse suund Vene ja Euroopa energiaturgude integreerimisele EL kolmanda energiapaketi põhimõtetest lähtuvalt? See võiks päeva lõpuks tähendada turgude integreerimist, mõlemas suunas energiakaubanduse võimaldamist, rollide selget eristamist (regulaator, süsteemihaldur, turuosaline, börs jne) turul, kolmandate osapoolte vaba juurdepääsu infrastruktuurile jne.
- Eelneva valguses, kas ja kuidas on võimalik rakendada elektriimpordi piirangud kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule tulevale elektrile, tagamaks Balti-Põhja turul ühesugused mängureeglid ja aus konkurents.
- Arengud Kaliningradi tuumajaama ja ühendustega selle jaama Euroopa elektrivõrku lülitamiseks.
- Eesti Energia uue ca 300MW põlevkivi ploki ehitamise otsustamine suvel. Mis tingimustel seda tehakse ja miks? Mis saab üldse fossiilsete kütuste subsideerimisest?
- Millised on arengud Leedu Visaginase 1350MW tuumajaama rajamisel. Kas Eesti seal osaleb? Juhul, kui lööme kaasa, siis kust tuleb selleks raha?
- Arengud Balti riikide Venemaa elektrisüsteemis lahti ühendamiseks ja kesk- Euroopaga liitmiseks. Mis tingimustel on see võimalik ja palju see nõuab infrastruktuuri investeeringuid? Kas ja mis tingimustel on Poola ja Saksamaa valmis sellega kaasa tulema?
- Euroopa Infrastruktuuri paketi edenemine ja Euroopa ühishuvi projektide rahastamise maht järgmisest Euroopa eelarvest. Kes, palju ja mis alustel raha saab?
- Elektrituru 1. jaanuarist 2013 täieliku avamise ettevalmistused ja potentsiaalne poliitiline „kära“ 2012 aasta II poolaastal avamisega seonduva osas.
- Kas Läti-Leedu tulevad kaasa avatud ja arusaadava elektrituru korraldusega (ning liituvad põhjamaade elektribörsiga) või näevad jätkuvalt oma võimalust läbi hämarate skeemide pumbata vene elektri balti riikidesse.
- Maagaasi põhivõrgu eraldamise edenemine Eesti Gaasist ja gaasituru arendamine.
- Uue gaasiinfrastruktuuri rajamise kokkulepe Baltikum – Soome. Kas saab võimalikuks näiteks selline pakett infrastruktuuri objekte, kus rajatakse Leedu-Poola toru, laiendatakse Läti hoidlat, ehitatakse Eesti-Soome toru ja LNG terminal kuskile Soome lahe äärde?
- Taastuvenergia tasude ülevaatamine.
- Estlink2, NordBalt (Leedu – Rootsi) ja Leedu- Poola elektriühenduste edenemine.
- Euroopa kliimapoliitika jätkusuutlikkus, 2013 algava emissioonidega kauplemise perioodi mõju ja CO2 tuleviku hind.
- Kütuste kasvuhoonegaaside emissioonide põhise maksustamise edenemine Euroopas ja selle mõju põlevkivist õli tootmise perspektiivile.
Elektrituru avanedes peaks tõsiselt läbi analüüsima ka põlevkiri kui riigile kuuluva maavara jaotamise ja maksustamise põhimõtted. Täna on meie n-ö kivist nafta ikka väga odav ressurss.
@ 5. punkt: http://www.youtube.com/watch?v=P9M__yYbsZ4
Mina isiklikult hetkel vana ja varsti (seda siis natuke pikemalt riigi tulevikku vaadates) otsa lõppeva tuumakütusega ei jändaks. Veel vähem investeeriks sinna suuri summasid maksumaksja raha. On võimalus, et on olemas palju mõistlikum alternatiiv! Ja minuteada Hiina juba rajab oma jaama.
Võtaks laiemalt, elektrituru avanemise kontekstis tuleb läbi vaadata riigi energia ja elektrimajanduse arengukavad