Inimeste õigus olla informeeritud

Eesti eesmärk on saada Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks. Püstitatud sihti pole keegi seni kahtluse alla seadnud. Eesmärgi saavutamiseks peab Eesti suutma täita kõik Asutamislepingu kriteeriumid, et Komisjon esitaks Eesti  Nõukogule täisliikme staatuse saamiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliidus. Eesmärgi saavutamisel peame arvestama poliitiliste, administratiivsete ja rahandus-majanduslike riskidega. Erinevatest valdkondadest lähtuvate riskidega arvestamiseks ja nende adekvaatseks hindamiseks peame need kõigepealt endale teadvustama. Ainult teadvustatud ohtusid saab õigesti käitudes teadlikult vähendada. Pea liiva alla peitmine on lõppenud alati katastroofiga. Elame-näeme poliitika koos soovmõtlemisega, küllap asjad lähevad hästi, ei ole lihtsalt vastutustundlik inimeste ees. Kodanikud peavad olema asjakohaselt informeeritud võimalikest riskidest.

Eelnev jutt käib Eesti krooni ja euro vahetuskursi kohta juhul, kui Eesti täidab konvergentsikriteeriumid ja on kohustatud euro Eestis võtma kasutusele. Olen korduvalt öelnud, et Eestis ei ole täna majanduslikke põhjuseid krooni kursi muutmiseks euro suhtes. Kui räägime devalveerimisest, siis tavaliselt on riikidel selleks kaks peamist põhjust – pikaajaline ekspordisuutmatus või ülikõrged intressimäärad. Eestis on ekspordiga probleeme, kuid devalveerimine neid ei lahendaks. Eesti eksport põhineb impordil ja seetõttu ei oma devalveerimine ekspordi toetusmeetmena tähendust. Seetõttu ei ole arvestatavat majanduspoliitilistele teguritele põhinevat riski Eesti krooni ja euro kursile enne euroalaga liitumist. Kõik võivad olla üsna rahulikud.

Minu hinnangul ohustab krooni vahetuskurssi ainult admistratiivpoliitiline risk, mis vajab inimestele laiemat selgitamist. Nähtavalt kerkis see sellel nädalal üles seoses Slovakkiale euroalaga liitumise vahetuskursi määramisel Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt. Kordan, meil ei ole tegemist majanduspoliitilise, vaid administratiivpoliitilise riskiga. Peame teadma, Euroopa Liidus nii nagu Eestiski, ei langetata tihti otsuseid mitte kaalutletud ratsionaalse analüüsi alusel, vaid otsustamine põhineb müütidele, hoiakutele, poliitilistele ja administratiivsetele huvidele, hetkelistele emotsioonidele jm sellistele teguritele.

Otsustusprotsessist lähtuvaid riske alahinnatakse rääkides krooni ja euro vahetuskursist Eesti liitumisel euroalaga. Mõistan meie majandusanalüütikuid, kes vaatavad vahetuskursile majanduslikust loogikast lähtuvalt ja neid administratiivpoliitilise riske ei näe. Poliitikutel ja ametnikel peaks olema aga juba piisavalt kogemust hindamaks reaalselt Eesti suutlikkust kaitsta ja selgitada oma positsioone Brüsselis. Oleme ausad, meie edu selles tegevuses on olnud väga tagasihoidlik. Ja seal pole midagi imelikku. Meie erisuste arvestamine tähendaks  nende mõistmist, mis nõuaks teistelt süvenemist meie olukorda. Eestis on ca 1,3 miljonit elanikku Euroopa Liidus kokku ca 490 miljonit. See suhtarv ütleb kõik. Tahe ja valmisolek meie probleemidesse süüvida on objektiivselt vähene.

Tooksin ühe enda asjakohase kogemuse Eesti krooni ja euro kursi kahepoolsest fikseerimisest ERMII sisenemisel. Mida kaugemal meist paiknevad liikmesriigid, seda formaalsemalt ja teooriaõpikutest lähtuvate mudelite põhisemalt nad meie olukorda käsitlevad. See ei tähenda aga, et neil poleks positsiooni ja nad seda ei kaitseks ja ei esitaks. Ja kui proovida vaadata meie konvergentsiraportite numbreid ilma sisusse süüvimata, siis teooriaõpikute järgi tekibki piisavalt küsimusi meie vahetuskursi õigsuses.  Mida aasta edasi, seda suuremaks kasvavad numbrite aegridadest lähtuvad riskid. Kui te võtate kasvõi 2004 aasta juuni nullpunktiks vahetuskursi 15,6466 osas ja näiteks vaatate majanduse põhinäitajate arenguid aastal 2014 tekib piisavalt küsimusi.

Ja kui me täidamegi ühel heal päeval konvergentsi kriteeriumid ja komisjon teeb teistsuguse ettepaneku vahetuskursi suhtes kui kehtiv – kas keegi siis usub, et meile jääb manööverdamise ruumi „ei“ ütlemiseks? Ütlemaks, et meie ettepandud kursiga ei liitu? Teoreetiliselt võib ju selle üle arutada, praktilises elus on see aga võimatu. Suuresti nii juriidilistel, poliitilistel kui majanduslikel põhjustel.

Kirjeldatud administratiivse riski maandamiseks tuleb euroalaga liituda nii kiiresti kui võimalik. Majanduskasvu pidurdumine on selles kontekstis võimalus ühekordsete meetmete toel vajalikud referentsväärtused  normaalse konvergentsi tingimustest vajaminevast ajast kiiremini „seljata“.  Selle saavutamiseks on vaja ühiskonnas kokku lepitud plaani. Alternatiivne plaan selle riski maandamiseks on euro Eestis kasutusele võtta paralleelvaluutana.

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.