Vähem makse, rohkem väärtust

Arvamusartikkel Eesti Päevalehes 26.02.2016

Peaminister Taavi Rõivas märkis oma Vanemuise kontserdimajas peetud vabariigi aastapäeva kõnes vajadust suurendada Eestis teadus- ja arendustegevusse panustatavad summad Euroopa parimatega võrreldavale tasemele.

Elering on juba mitu aastat investeerinud teadus- ja arendustegevusse pea ühe protsendi oma käibest. Seda nii tegevustesse, mis on otseselt vajalikud meie enda äri jaoks kui ka projektidesse, mis arendavad Eesti energiamajandust laiemalt ja millest saadav kasu ilmneb eeldatavalt alles aastate pärast.

Seoses tööga peaministri kokku kutsutud majandusarengu töörühmas süvenesin Hardo Hanssoni soovitusel põhjalikumalt Rahvusvahelise Valuutafondi poolt eelmise aasta detsembris Eesti majandusarengu kohta avaldatud raportisse. Suurepärane lugemine, soovitan. Ripub üleval Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehel.

Antud raportit läbib „punase joonena“ tõdemus, et Eesti on maailmameister madalat lisaväärtust pakkuvates kinnisvarainvesteeringutes, ent investeeringud intellektuaalsesse omandisse on võrreldes Lääne-Euroopaga, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopaga erakordselt madalad.

Pole kahjuks mingi uus avastus, et Eesti T&A kulud on alla kahe protsendi SKP-st. Ka sellest on suur osa avalik raha, millest omakorda enamuse moodustab EL-i panus. Ainult 40 protsenti T&A investeeringutest lähtub erasektorist ja siingi on riigi eraõiguslikel äriühingutel, Eleringil sealhulgas oluline osakaal. Põhjamaades on erasektori panus T&A-s 70 protsenti.

T&A investeeringud on rahvusvaheliselt mobiilsed. Olen seda ise kogenud oma ühiskondlikus tegevuses Eesti Kaitsetööstuse Liitu ja kaitsetööstust edendades. Kuidas teha Eesti atraktiivseks rahvusvahelistele T&A investeeringutele? Ettevõtete tulumaksusüsteem peaks olema seda tüüpi investeeringuteks Eestis igati soodne, kuid sellest tänasel päeval enam ei piisa. Siit jõuamegi tööjõukuludeni, mis on T&A puhul enamikel juhtudel valdav kulukomponent.

Targad ja kallid inimesed töötavad peaga. Antud valdkonnas võiksime teha teoks selle, millest on Eestis aastaid räägitud  – vähendada tööjõu maksukoormust ettevõtetele. Teeme seda alustuseks sihitult T&A töökohtadel töötavatele spetsialistidele, mitte „üle välja“ kõigile. Näiteks võiks taoliste töökohtade tööjõu maksukoormuse alandada 50 protsendini tavapärasest. Seda siis kas madalamate maksumäärade või tööjõumaksudele lae sätestamisega. Võiksime ühiskonnas käsitelda seda kui pilootprojekti ja viie aasta jooksul jälgida, kas ja milline on maksumeetme mõju. Siis saab edasi mõelda, kas sama lähenemist on mõistlik skaleerida kogu teadmistepõhisele majandusele, et leevendada tööjõukulude kõrget osakaalu.

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.