Põhijäreldused koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud uuringust võiks olla umbes sellised:
- Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et elektrimajanduses eesmärgiks seatud 17,4% taastuvelektri osakaal kogutarbimisest 2020. aastaks, saavutamaks Eestile Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika raames seatud sihttaset, on saavutatav turupõhiselt, ilma uute subsiidiumideta. 2030. aastaks kujuneb vastavaks tasemeks turupõhiselt ligi 30%.
- Kodumaiste tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. 110% kodumaise tootmisvõimsuse säilitamine peale 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale 6 eurot.
- Tulenevalt naftahindade prognoosidest ning keskkonnapoliitikast, on põlevkivi kasulikum tulevikus kasutada õlitootmises ning vähendada otsepõletust elektritootmises. Põlevkivil on õlitootmises kõrgem väärtus ning elektritootmine ei suuda turu tingimustes põlevkivi ressursi kätte saamisel konkureerida.
- Õlitootmise kõrvalprodukt, uttegaas, on potentsiaalselt hea ressurss konkurentsivõimeliseks elektritootmiseks regionaalsel elektriturul. Põlevkivi kasutamise vähenemine elektritootmises tähendab ühtlasi Eesti CO2 emissioonide olulist alanemist.
- Olemasolevaid keevkihttehnoloogial põlevkivielektrijaamu on võimalik kasutada elektri tootmiseks kivisöest või biomassist. Regionaalsel elektriturul on Eesti energiapoliitilistel otsustel elektrihinnale väga väike mõju. Eesti elektrisüsteem on juba praegu tugevalt ühendatud Põhjamaade elektrituruga ja tulevikus integreeritud Euroopa ühtse energiaturuga, kus Eesti osakaal ja sellest tulenev mõju hinnale on väike.
- Eesti 2020. aasta taastuvenergia eesmärgid saab kõige kuluefektiivsemalt täita olemasolevate tuulikutega (umbes 300 MW) ja olemasolevate ning uute biomassi koostootmisjaamadega (kokku umbes 200 MW).
- Analüüsi eelduste tingimustes muutuvad tuuleenergia investeeringud Eestis tasuvaks aastaks 2040 (CO2 hind 35 eurot tonni kohta). Lähedal tasuvusele on tuuleenergia juba alates 2020. aastatest, kui hind ulatub prognoosi kohaselt 15 euroni tonni kohta. CO2 kvootide hinnatõus on oluline motiveerimaks investeeringuid taastuvenergiasse.
- Eestis on arvestatav biomassi ressurss, aastaseks metsatööstuse jääkide energeetiliseks ressursiks on hinnanguliselt 12 TWh primaarenergiat.
- Elektritootmise subsiidiumid on vajalikud ainult selliste stsenaariumite korral, kus kogu Eesti elektritarbimine kaetakse omamaise taastuvenergiaga või kus tarbimise katmisel ei arvestata impordi võimalusega.
- Eestis on kasutamata potentsiaal suurendada koostootmisjaamadest toodetud soojuse osakaalu kaugküttes praeguselt 40%-lt üle 60%. Uute elektrijaamade tootmise omahind on oluliselt kõrgem praegustest elektrituruhindadest. Uue koostootmisjaama elektri omahind jääb vahemikku 50-70 €/MWh ja kondensatsioonelektrijaama puhul vahemikku 70-100 €/MWh.
- Tootmistehnoloogiate omahindadest lähtuvalt kujuneb kogu perioodi keskmiseks elektri hulgihinnaks 65-75 €/MWh kohta. Analüüs viitab tulevikus energiakulude osakaalu vähenemisele Eesti leibkonna eelarves. Energiakulude kasv jääb hinnanguliselt väiksemaks kui Eesti majanduskasvust tingitud elatustaseme tõus.
- Eesti majanduse naaberriikidest oluliselt kõrgem energiamahukus viitab suurele potentsiaalile energiat efektiivsemalt kasutada. Suuremad probleemid on hoonete soojusenergia kasutus ja elektritootmise madal kasutegur.
- Eesti elektriühendused välisriikidega on praeguste plaanide realiseerumisel piisavad kuni 2035. aastani. Edasi muutub sõltuvalt stsenaariumist atraktiivseks lisavõimsuste rajamine Eesti ja Soome vahele.
