Balti TSO’de lepe oli õiguspärane

Reageerides 2013. a. teisel poolel suurenenud elektrienergia hindadele päev-ette elektribörsi Nord Pool Spot AS (edaspidi NPS) Balti riikide hinnapiirkonnas, viis Leedu regulaator läbi uuringu hinnakõikumiste mõjutuste kohta.

Uuringu eesmärk oli määrata kindlaks, kas elektrihindade taset NPS elektribörsil 2013. a. teisel poolel mõjutas Balti riikides põhivõrguettevõtete 15. märtsi 2013. a. leping nr SUT-64-13 „Piiriülese elektriülekande läbilaskevõime arvestamise ja jaotamise põhimõtete kohta Balti riikides ja kolmandate riikidega” (edaspidi Leping).

Komisjon on uurimise käigus kogunud vajalikku teavet põhivõrguettevõtte Litgrid AB, tootja ,,Lietuvos energijos gamyba” AB, sõltumatute tarnijate AB ,,INTER RAO” ning Baltic Energy Services UAB, energiaressursside börsi operaatori ,,Baltpool” käest, ka pöördus ta ametlikult börsikorraldaja Nord Pool Spot AS poole.

Komisjon leidis eri allikatelt saadud andmete analüüsi ja põhjaliku uuringu põhjal:

1. Läti (defitsiitne süsteem) kaasamine NPS süsteemi 18. juunil 2013 võimaldas lõpule viia Läänemere piirkonna tunnisisese kauplemise väljaarendamise NPS elektribörsil.

2. Balti TSO’de poolt allkirjastatud Leping vastab määruse ja direktiivi sätetele ning BEMIP eesmärkidele ühtse, konkurentsivõimelise ja koordineeritud ELi siseturu loomisel. Eraldi tuleb märkida, et Balti riikides regulaatoritel oli käesoleva Leping suhtes märkusi mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise osas ja kommentaarid olid esitatud ühiskirjas TSO’dele.

3. Käesolev Leping ning selle alusel kindlaks määratud läbilaskevõimsuste jaotamise mehhanism põhineb süsteemi turvanõuetele ja see on õige lähenemine olukorras, kus Vene Föderatsiooni ja Balti elektriturud (kaubanduspiirkonnad) on eraldatud, kuna puuduvad hinnasignaalid ja energiavoogude üldine jaotussüsteem.

4. Leping määras kindlaks selged tingimused läbilaskevõime arvutamiseks, mis vähendavad ülekoormuste tõenäosust ja võimaldavad kasutada kompromissi teel läbilaskevõimsusi Balti riikide elektrisüsteemide vahel.

5. 2013. a. Oli Leedus elektribörsil aasta keskmine hind 9,6 % kõrgem kui 2012. a. (sel aastal oli hind absoluutselt madalaim ajavahemiku 2010-2013 kohta). Hinnasuhe Leedu piirkonnas kujunes 2010-2013 järk-järgult teiste ümbritsevate piirkondade suhtes oluliselt ebasoodsamaks, kuigi piirkondlik elektri infrastruktuur oli jäänud sisuliselt muutumatuks. Oluliselt kõrgemate hindadega olid 2013. Aastal juuni, september ja oktoober.

6. Hinnamuutuste dünaamika NPS elektribörsil 2013. a. ei olnud seotud ebatavaliselt suure nõudlusega (ostukorraldustega), riigi tarbimisnõudluse suurenemise, Kruonise hüdroakumuleeriva elektrijaama (edaspidi KHAE) kõrge reservuaari täitmise vajadusega. Seega ei saanud need kolm tegurit vastaval perioodil oluliselt mõjutada elektribörsi hinnataset, kuna ei erinenud tavapärasest tasemest.

7. 2013. a. oli kodumaise tootmise maht väiksem (septembris ja oktoobris mittemärkimisväärselt), kuid NPS hindade tõusuga suurendati paralleelselt ka tootmismahtu.

8. Suurima tootja Leedu Elektrijaam (edaspidi LEJ) vähendas peale subsideeritud energiakvoodi olulise osa ärakasutamist 2013. aasta esimesel poolel, eriti märtsis ja aprillis, elektrienergia tootmise paindlikkust teisel poolaastal. Kõrgeima hinna päevadel ei olnud LEJ tootmismahud maksimaalsed. Kõrgeima hinna päevadel olid KHAE ja Kaunase hüdroelektrijaama tootmismahud suhteliselt kaugel tootmismahtude maksimumist – väljundmahtudest. Suurte soojuselektrijaamade (VE3, VE2, KTE, PE) tegelik toodang korreleerub aastatel 2012 ja 2013 ilmselgelt õhutemperatuuriga ja soojuselektrijaamade toodetud aastamahu muutus vastab subsideeritud kvoodi muutusele.

9. Kehtiv regulatsioon võimaldas tootjatel otsustada vabalt, kuidas jaotada tootmist aastakvoodi piires juhtudel, kui kvoot on määratud, ja toota koguseid oma äranägemise/ilmastikuolude järgi juhtudel, kui kvoot ei ole määratud.

10. Kõrgeima hinna päevadel NPS elektribörsil ei olnud Leedu tootjatel ühtset tootmisstrateegiat/-taktikat.

11. Impordimaht Leetu muutus veidi, kuid struktuur on viimase 3 aasta jooksul muutunud väga oluliselt – elektrienergiat Venemaalt (eriti Mandri-Venemaalt) vahetab välja ELi energia (Eestist, Lätist).

12. Kaliningradi TEC’i remont, eriti suurte plokkide remont, on oluliselt ja negatiivselt mõjutanud kaubanduslikke voogusid nii Kaliningradi-Leedu, kui ka Valgevene-Leedu piiril. Kaliningradi TEC’i remondiaeg langes kokku kõrgeimate hindadega NPS elektribörsil.

13. Ühenduste ülekandevõimsusi mõjutavate liinide remont aastal 2013 kestis rohkem päevi kui aastal 2012, kuigi sellel oli väiksem mõju ärivoogude mahtudele võrreldes Kaliningrad TEC’i remondiga.

14. 2013. a. kasutati ülekandevõimsusi Kaliningradi-Leedu piiril tõhusalt; ülekandevõimsusi Valgevene-Leedu piiril kasutati ebaefektiivselt. Kasutusefektiivsus sõltub importijate eesmärkidest ja käitumusest.

15. 2013. a. juunis-detsembris olid müügi järgi suurimateks börsil osalejateks UAB „Inter RAO Lietuva” (turuosa 79 %) ja „Lietuvos energijos gamyba”, AB (turuosa 13,2 %).

16. UAB „Inter RAO Lietuva” esitas minimaalsed müügikorraldused septembris ja oktoobris (maksimaalsed – detsembris), minimaalsed ostukorraldused aga oktoobris (maksimaalsed – augustis).

17. „Lietuvos energijos gamyba”, AB esitas maksimaalsed ostukorraldused septembris ja oktoobris (minimaalsed – detsembris), maksimaalsed müügikorraldused aga augustis ja detsembris (septembris ja oktoobris olid mahud lähedased minimaalsetele).

Kolme Balti riigi regulaatorid sõlmisid ühise kokkuleppe Läti poole koordineerimisel (Sabiedrisko Pakalpojumu Regulēšanas Komisija), samuti viisid läbi uuringu, kas ei olnud 25. juunil 2013, kui NPS hind jõudis 103,85 EUR/MWh piirini, rikutud 25. oktoobri 2011 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (EÜT 2011, L 326, p. 1) (edaspidi – määrus). Energeetikasektori regulaatorite koostööametile (ACER) esitati 6. veebruaril 2014 järgmised järeldused:

• määruse rikkumisi ei tuvastatud;

• hinnataset mõjutasid:

– elektrienergia suurenenud ostukogused Balti riikides;

– läbilaskevõimsused Valgevenest Leetu olid 0 MW, mis mõjutas vastavalt Leedu energiasüsteemi bilanssi;

– Rikete tõttu ei töötanud Eestis mitmed tootmisseadmed, mille tulemusena tekkis turul 200 MW tootmisvõimsuste puudujääk.

Turuhindade dünaamika uuringu läbiviimisel tegi NPS samuti kindlaks, et on peetud kinni määruse sätetest, neid ei ole rikutud.

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.