Eestis on aastaid kestnud arutelu kohaliku kapitalituru arendamise vajalikkusest toetamaks Eesti majanduse arengut. Seda nii raha vajajate (eelkõige väiksemad ettevõtted), kui potentsiaalsete investorite (eelkõige eraisikust väikeinvestorid, kelle raha seisab passiivselt hoiustel) vaatevinklist. Ühe võimalusena kohalik kapitaliturg käima tõmmata on paljud näinud riigiäriühingute võlakirjade emiteerimist Tallinna börsil. Elering on üks väheseid Eesti ettevõtteid, kes on rahvusvahelise võlakirja emissiooni algusest lõpuni läbi viinud ja saanud ettevõtte esinemise eest emissioonil arvestatavate investorite poolset positiivset tagasidet. Arvestades ka varasemat kogemust rahandusministrina, julgeks teha ühe ettepaneku. Nimelt võiks Elering kaasata gaasivõrgu ostuks vajaliku raha osaliselt läbi Eesti jaeinvestoritele suunatud võlakirjade emiteerimise Tallinna börsil.Elering on Balti kõrgeima krediidireitinguga (A3) ettevõte ja Eleringi seitsmeaastased võlakirjad mahus 225 miljonit eurot on noteeritud Londoni börsil. Emissiooni korraldamine Londonis võimaldas Eleringil kaasata raha parima hinnaga, et finantseerida EstLink 1 väljaostu ja EstLink 2 ning avariireservelektrijaama ehitust. Võlakirjade emiteerimine Tallinnas, kus ei ole toimivat võlakirjaturgu, tähendanuks ettevõttele kõrgemat raha hinda ja seega suuremaid kulusid. Järelikult peavad olema väärtused, mis õigustaksid riigi äriühingute võlakirjade emiteerimist just Tallinnas, laiemad. Ehk riik omanikuna on valmis osast omanikutulust loobuma laiema majandusarengu soodustamise nimel. Ma ise veendunud vaba turumajanduse apologeedina ei ole päris kindel, kas käsukorras on võimalik turge arendada. Näiteks Eleringi emissiooni puhul, kus 14 riigi 52 investorit märkisid emissiooni 1,45 korda üle, said Eesti investorid kätte 100 protsenti soovitud mahust ja kuus protsenti terve emissiooni mahust. Seega saab Eesti investor Eesti ettevõtet osta ka siis, kui võlakirja ei tehta mitte Tallinnas, vaid näiteks Londonis. Aga see selleks. Ma olen valmis uskuma, et arenenud kapitaliturg toetab Eesti majanduse arengut ja olen valmis sellesse panustama.
Riigikogu kiitis eelmise aasta suvel heaks maagaasiseaduse muudatused, millega Eesti Gaas peab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 eraldama gaasi põhivõrgu tarne- ja müügitegevusest. Pole saladus, et Eleringi juhatus on väljendanud soovi eraldamise korral gaasivõrk ära osta ja asuda tegutsema kombineeritud elektri- ja gaasisüsteemi operaatorina, mis väikeste ülekandesüsteemide puhul on tarbijale kõige kuluefektiivsem. Oleme määratlenud ennast madala riskitaluvusega ettevõttena, mis soovib jääda 100% reguleeritud ärisse. Oleme selle juures mõelnud, kuidas ettevõtte väärtust kasvatada. Väärtuse kasvust võidab ühiskond tervikuna, laekub enam dividende riigieelarvesse. Tänastes tingimustes, kus ühekordsed tulud riigieelarve tasakaalustamiseks on ammendatud, on üks täiendav tuluallikas stabiilse omanikutuluna riigieelarvesse kuldaväärt. Selle arvelt väheneb näiteks surve maksude või maksete tõusuks eelarve struktuurse positsiooni parandamiseks. Ja ma ei näe ideoloogilist probleemi selles, kui riik finantseerib osaliselt avalikke kulusid (näiteks õpetajate palku) riigi varadelt kogutavast tulust. Lisaks on Eesti kogemus eraomandis olevate loomulike monopolidega, nagu on seda on gaasivõrk, üsna kesine.
Elektri- või gaasivõrgu tarbija ei kaota sellest midagi, hoopis vastupidi. Tootlus nendelt varadelt on Konkurentsiameti poolt paigas, sõltumata sellest, kas nende omanik on Elering, pensionifond või Gazprom. Madalamaid kulusid ja seeläbi madalamat tariifi on Eleringil erinevalt kõigist teistest võimalik saavutada elektri- ja gaasisüsteemide koosjuhtimise ja tekkivate sünergiate arvelt. Ja loomulikult on see suhteline võit seda suurem, mida väiksem on võrk. Eesti gaasiülekandevõrk on väga väike. Tihti on jäänud ka avalikus debatis mulje nagu oleks elektri- ja gaasiülekandevõrgud Eestis sama suured. Ei ole. Järgmiseks aastaks on elektriülekandevarade suurus ligi 800 miljonit eurot, gaasil seevastu ajakirjandusest läbikäinud andmete järgi umbes 50-60 miljonit.
Oluline on ka võit, mis tekib läbi selle, et ainult riigiomanduses olev gaasisüsteemihaldur on suuteline välja töötama ja ellu viima kogu Soome-Balti ühtse gaasituru loomiseks vajaliku raamistiku. Olen selles elektrituru loomise kogemuse põhjal täiesti kindel ja selles veendunud.
Aga lisaks võib olla ka kolmas võit ühiskonnale täielikult riigile kuuluva äriühingu väärtuse kasvu ja madalama tarbijatariifi kõrval. Selleks oleks nimelt juba sissejuhatavalt öeldud võimalus kaasata gaasivõrgu ostuks vajalik raha läbi võlakirjade emiteerimise Eesti jaeinvestorile. Teha võiks just Eestis piisavalt madala nominaalväärtusega võlakirjade avaliku emissiooni, kuhu jaeinvestor saaks raha paigutada. Sellega oleks võimalik ühe õige asja tegemiseks toetada veel teist õiget asja ehk kohaliku kapitalituru arengut. Loomulikult tuleb endale aru anda, et ilmselt ei ole see Eleringile kõige lihtsam viis raha kaasamiseks ja ilmselt ka mitte kõige odavam. Aga kui ühiskond näeb selles laiemat kasu, mida paljud on aruteludes väljendanud, oleme meie Eleringis selleks valmis. Sisuliselt tekiks lisaks professionaalsetele investoritele ka tavakodanikel võimalus osta Eesti riigi riskiga väga lähedast finantstoodet. Lisaks annaks see igale huvilisele võimaluse taoliste võlakirjadeostuga osaleda gaasimajanduse reformimise protsessis ja saada osa sellest ühiskonnale tekkivast kasust. Seega oleks võimalik ühe hoobiga lüüa kolm kärbest.
