Suvel on Balti riikides tihti genereerimise, st elektritootmise olukord keeruline. Koostootmisjaamad, mis töötavad soojuskoormuse pealt, on reservis või hoolduses. Daugaval on vesi madal (näiteks kui Daugava vee juurdevoolu tipp käesoleva aasta kevadel oli üle 3000 m3/s siis hetkel on see 300-400m3 vahel ja konnad varsti kuival:) ). Palju on vanu tootmisseadmeid (Narva vanad plokid), mis on rikkis-remondis või hoolduses.
Kokkuvõttes on olukord, kus mõne üksiku tootmisseadme või elektriliini väljalangemisel on oluline mõju hinnale. Ehk sisuliselt võib mõne hetkega hakata elektrihinda kujundama Balti riikides Narva EJ asemel Leedu gaasielektrijaam. Ja sealt tulebki hinnavahe. See toonitab veelkord ühenduste olulisus Balti riikidest välja (estlink2, nordbalt, litpol). Et Balti riigid ei oleks isoleeritud saar, vaid hästi integreeritud osa palju suuremast (ja palju enamate generaatoritega, mille muutuvkulude vahed ei ole kordades) turust, kus ühe konkreetse tootmisüksuse töötamisel või mittetöötamisel ei oleks sellist mõju hinnale.
Oluline mõju on ka riikide vahelistel ühendusvõimsustel nn BRELLi ringis ehk Balti riikides koos Vene ja Valgevenega. Võite ette kujutada, et Venemaal on kümneid ja kümneid tuhandeid MW genereerimist ja tarbimist. Selles süsteemis omab režiimide muutus ehk see, kus tootmine paikneb, millised liinid on töös jne, väga olulist mõju võimsustele Balti riikide piiridel. Seega Vene elektrisüsteemi mõju vähendamine Balti riikidele kuni desünkroniseerimiseni koos Põhjamaade ja Mandi-Euroopa suunaliste ühenduste tugevdamisega tagavad turul stabiilsemad hinnad.
Kindlasti ei saa öelda, et hind 200€/MWh tähendaks, et turg ei tööta. Vastupidi. Turul on nii kõrgeid kui madalaid hindu. Kuid viimastest loomulikult ei räägita. Kirjutatakse „hinnarekorditest“, kuigi tunnipõhine hinnarekord on Eestis ammu sündinud. 2010. aasta 24. augusti viiel tunnil oli elektrihinna maksimaalne hind 2000 eurot megavatt-tunni eest. Kuna see on süsteemi ametlik hinnalagi, siis seda rekordit ei ole võimalik lüüa ja uutest tunnipõhistest hinnarekorditest rääkida põhimõtteliselt enam ei saaks. Ja kui hind on 2000€/MWh ja ikkagi nõudluse ja pakkumise kõverad ei kohtu, siis paneme meie juba turule nn. peak load reserve’id tagamaks nõudluse katmise pakkumisega. Aga loogiliselt peab antud reserv oleme kõige kallim elekter sellel hetkel turul.
Kindlasti ei tohiks aga enamus inimesi tunda ennast kuidagi kõigest sellest, mis elektribörsil toimub, häirituna. Kuskil 80% kõigist elektrilepingu sõlminud tarbijatest ostavad elektrit fix hinnaga ja on enda majapidamise jaoks börsihinna riski maandanud. Ülejäänud on teadlikult börsiriski võtnud. Kui tahad võita, pead olema valmis ka kaotusteks. Aasta algusest kuni tänaseni ongi börsihinna põhine elektrileping toonud võidu.
Kokkuvõttes, veelkord. Lühiajaliselt selgitab olukorda kõige paremini, kui Läti-Leedu elektritootjad paneks kõik kasutada olevad võimsused igaks tunniks börsile välja. Siis oleks lõplik kindlustunne, et antud tunni hind on tõesti antud hetke Balti riikide elektri nõudluse-pakkumise tulemus. See peaks olema Balti riikide vaheline kokkulepe, sest enamus tootmisvarasid kuulub Balti riikides riigi enamusosalusega ettevõtetele. Eesti Energia paneb võimsused turule ja see võiks olla hea eeskuju.
