Gazpromi veeldamistehas Läänemere äärde

Ilmselt nii mõnigi pani tähele, et aprillis Peterburgis Läänemeremaade tippkohtumise raames käis Gazpromi välismajandustegevuse juht Pavel Oderov välja hinnangu 8-10BCM punkerdamise turu mahtu kohta Lääne ja Põhjamerel 2030. aastal. Võrdluseks, see on samas suurusjärk, kui täna Balti riikide ja Soome gaasitarbimine kokku.

Oderov väljendas Gazpromi selget huvi saada osa sellest uuest ja arenevast turust ja selleks „ the company plans to prepare the investment rationalization by the end of 2013 for the construction of an LNG facility on the Gulf of Finland to produce gas for use as bunkering fuel in the Baltic“.

Nüüd on sama mõtet korranud nii Gazpromi boss Miller kui ekspordipealik Medvedev. Kommersant’i allikate väitel on plaan ehitada veeldamistehas aastase tootmisvõimsusega 5-7,2 miljonit tonni Primorskisse. Ehk kõik eksportterminalid regioonis, mis sihivad punkerdamise turgu ülemere LNG-le tuginevalt, peavad arvestama potentsiaalselt hoopis teistsuguse kulubaasiga LNG-ga Läänemere punkerdamise turul. Samas annab see võimaluse LNG tarneteks Läänemere äärde kavandatavatesse importterminalidesse ka palju lähemalt kui ülemeremaadest.

Kas see Primorski projekt on midagi analoogset nagu Kaliningradi planeeritud tuumajaam, mis on nüüdseks sisuliselt ka ametlikult lõpetatud (kas seda kunagi tegelikult on üldse alustatud?), kuid mis on edukalt töötanud Visaginase tuumajaama rajamise vastu? Eks seda peab näitama aeg. Kuid üha aktiivsem huvi LNG kasutamise võimaluste vastu näitab veelkord, gaasituru hinnastamine, likviidsus, dünaamika muutub 10 aasta pärast hoopis teistsuguseks, kui see oli veel viis aastat tagasi  või on täna. Kes teab, võibolla sünnib selles valguses Eestis erainvesteeringuna terminal, mis võimaldab nii taasgaasistada kui veeldada maagaasi?

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

4 Responses to Gazpromi veeldamistehas Läänemere äärde

  1. Andres Mäe says:

    Vlad. Volovoj (Leedu Geopoliitiliste Uuringute Keskuse ekspert) väidab, et Gazpromi sihiks on mõjutada veeldamistehase rajamisega Soome lahe äärde Klaipeda LNG terminali ehitust ja maagaasi tarnete mitmekesistamist Leedus (vt http://www.geopolitika.lt/?artc=6100), mis on ülepingutatud (et mitte öelda vandenõuteooriast tulenev) järeldus.
    Gazpromi äriplaan tugineb siiski Euroopa Liidu direktiivile 2012/33/EU, mis alates 2015. aastast karmistab piiranguid väävliühenditele emissioonide kontrollaladel (Läänemeri, Põhjameri) liikuvatel laevadel (vt http://energiajulgeolek.blogspot.com/2013/06/gazprom-naaseb-vana-plaani-juurde-uhte.html).

    • Janek says:

      Olgugi, et LNG mahud punkerkütuste turul on lähiaastail kasvamas, on see turunišš võrreldes maapealse gaasitarbimisega lähiaastail siiski köömes. Seega võtab Klaipeda LNG terminal põlisest turuosast märksa suurema tüki ära, kui punkerkütused asemele annavad. Niisiis võib leedukate hirm täiesti õigustatud olla.
      Huvitav paradoks on see, et kuigi Poola, Klaipeda ja teiste Läänemere LNG terminalide rajamise eesmärk oli hankida maagaasi mujalt, kui Gazpromist, siis päeva lõpuks saabuvad metaani molekulid neisse terminalidesse ikkagi vaid Gazpromi veeldamistehasest Leningradi oblastist.
      Nimelt ostavad terminalide kunded oma LNG ikka sealt allikast kus see on kõige soodsam ning kuivõrd Gazpromi LNG tehas on märksa lähemal kui teiste meretaguste konkurentide omad, siis on hinnaeelis Gazpromil. Kui terminalide kliente ka sunnitaks mingil moel Gazpromist loobuma ja sõlmima LNG ostulepingud näiteks Katari, USA või Paapua Uus-Guinea LNG tarnijatega, siis tänapäeval on rahvusvaheline kaubandus sedavõrd arenenud, et teha LNG koguste swappe pole mingi probleem. See aga tähendab, Katari tootja omab küll tarnelepingut näiteks Klaipeda terminali kliendiga kuid reaalselt tarnib molekulid hoopis Hispaaniasse Gazpromi kliendile samal ajal kui Gazprom tarnib LNG Klaipedasse ning arveldab oma kliendiga Hispaanias.
      Kokkuvõttes – Gazpromi otsus Läänemere äärde LNG tehas rajada on väga suures osas kantud vajadusest kaitsta oma turuosa.

  2. Andres Mäe says:

    Pole välistatud, et vahetustehingud (swap) annavad Gazpromile võimaluse kaitsta turuosa Poolas ja Leedus, kuid seda alates aastast 2018, kui veeldamistehas käiku antakse (Gazprom aims to launch LNG plant on Baltic in 2018, Reuters, 26.06.2013) ja kui selle toodangul on hinnaeelis (kaheldav, kas hinnaeelisest transpordis piisab, kui nt Lääne-Siberis väljapumbatava maagaasi omahind kõrgem vrd Katariga). Klaipeda ja Świnoujście terminalid peaksid tööd alustama varem ja pikaajalised lepped muude LNG pakkujatega ei pruugi olla Gazpromile soodsad. Liiati peaks Gazprom leppima asjaoluga, et tema LNG hakkab Leedus võistlema tema torugaasiga.